„Kõige olulisem on loomulikult liiklussurmade arvu jätkuv kahanemine, kuid samuti tõstaksin esile joobes sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste 40% vähenemise,“ ütles Tarmo Miilits. „See näitab, et liiklejate hoiakud on muutunud. Pärast alkoholi tarbimist sõidukirooli istumine on ühiskonnas leidnud selget hukkamõistu."
„Kuigi mitmed statistilised näitajad on viimastel aastatel paranenud, oleme liiklusohutuse poolest Euroopa Liidus ikkagi alles keskmiste hulgas ning meil on veel pikk tee minna,“ ütles Maanteeameti nõunik Villu Vane.
Sõidukite vahelisi kokkupõrkeid registreeris politsei 2010. aastal 424 (2009. aastal 436), neis hukkus 32 (32) ja sai vigastada 660 inimest (695). Maanteeameti analüüsi kohaselt olid selliste õnnetuste põhjuseks peamiselt teisele sõidukile ettesõit ristmikul, möödasõidul vastutuleva sõidukiga kokkupõrge ning ebapiisav pikivahe.
Liiklus numbrites 2010.
- liiklusõnnetusi joobes mootorsõidukijuhi osalusel: 146 (2009. aastal 248), hukkus 11 (28) ja sai vigastada 222 (352) inimest.
- teelt välja sõitmisi 286 (405). Hukkus 16 (30), sai vigastada 403 (557).
- otsasõite jalakäijatele 336 (341), hukkus 13 (23), sai vigas 339 inimest (331).
- jalgrattaõnnetusi 125 (157), hukkus 9 (7), sai vigastada 120 (153) inimest.
- mopeediõnnetusi 82 (84), hukkus 1 (2), sai vigastada 89 (97) inimest.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.