Sakkov: Odavlennufirmasid huvitab lennujaamateenuste maksumus

Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov rääkis intervjuus Best Marketingile, mil moel Lennujaam meelitab lennufirmasid Eestisse.

Erik Sakkov on tervelt aasta olnud vastutavlennujaama turunduse, teeninduse ja terminali eest.

Küsimustele vastab Erik Sakkov:
Kuidas teil turundustöö käib? Kuidas teed lennufirmadele pakkumisi?
Kõige tähtsam on leida võimalus rääkida lennufirmas õige inimesega. Eesti diplomaatia ja poliitikud teevad selleks suuri pingutusi, et meid vajalikul tasemel vastu võetaks. Väikese riigi väikesel lennujaamal üksi on väga raske jutule pääseda – me ei paku huvi.

Kõige keerulisemad ongi läbirääkimised, sest meie turg on nii väike. Lennufirmat võib teatud määral huvitada meie kaunis vanalinn või loodus, aga otsuse langetamisel moodustab see argument kõigest 5%. Samapalju huvitab lennufirmasid see, kas meil on lennukaupa pakkuda. 90% mõjutab lennufirmade otsust kas turg, ehk potentsiaalsete reisijate arv või lennujaama hind. Odavlennufirmasid ei huvitagi niivõrd meie rahvaarv, vaid see, kas Tallinn on reklaamitav ja mida lennujaama teenus maksab.

Laias laastus võib lennufirmad jagada nelja kategooriasse: kõige tähtsam klient on igale lennujaamale oma rahvuslik lennufirma. Meil siis Estonian Air. Enamik lennufirmadest, nagu näiteks Lufthansa, Finnair, LOT, Czheck Airlines, airBaltic, Air One jt; veavad Tallinnast reisijaid oma hub’idesse ette, lootuses, et eestlased ostavad edasilennu pileti võimalikult kaugele. Ka Estonian Air veab kliente ette SASi hub'idesse. Odavlennufirmad genereerivad turu odavate pakkumistega, neist võiks mainida Ryanairi, EasyJeti, Norwegiani ja Wind Jeti. Nende puhul on lõviosas tegemist Eesti majandusele väga hea incoming tourism'i tekitajatega, kes pakuvad odava lendamise võimalust ka eestlastele. Neljandasse kategooriasse paigutaksin nö nišioperaatorid.

Üldiselt huvitab aga lennufirmasid ainult reisijate arv. Näiteks üht Euroopa suuruselt neljandat lennufirmat on palunud siia lendama meie poliitiline eliit, aga lennufirma vaatab ainult numbreid – kui palju inimesi sellel suunal lendab. Mina saan omalt poolt tõestada, et kuigi puudus otseliin, lendas meie ja nende riigi vahel eelmisel aastal 6 000 inimest. Lisame veel väikese iluvalega tšarterlendudega reisinud 4000 inimest ja saame kokku 10 000. Kuna uus liin tekitab nõudlust juurde, korrutame selle numbri optimistlikult 1,6-ga ja saame 16 000... Oeh... Selleks, et lennufirma hakkaks üldse mõtlema siia tuleku peale, on vaja 25-30 000 reisijat. Pooltühja lennukiga ei ole aga võimalik kaua lennata (kui just ei leidu kedagi, kes tekkiva kahjumi kinni maksab).

Kas poleks mõttekam olla mõne suurema lennujaamaga veelgi tihedamas ühenduses, lennata näiteks kolm korda päevas siit Frankfurti ja Londonisse? Jah, olen absoluutselt nõus. Estonian Air on kaotanud seetõttu kliente konkurentidele. Aga asjad paranevad. Uuel aastal kasvab kõvasti lennusagedus Tallinn-Londoni liinil (järgmisel aastal saab see olema juba keskmiselt 15 korda nädalas).

Kuidas on Riia lennujaam suutnud end üles ehitada, aga Tallinnast ei ole keskust kujunenud?
Läti on kaks korda suurem riik kui Eesti, aga lennujaam on neil kolm korda suurem kui Tallinna oma. Peamine põhjus on nende rahvusliku lennufirma hoogne areng. Ükski lennujaam ei saa olla suur ilma rahvusliku lennufirmata ja seda kõike on lätlased teinud maksumaksja toel. Kas hästi või halvasti, ei ole minu otsustada.

Aga õunu tuleb võrrelda õuntega ja apelsine apelsinidega. Kui võrrelda lennureisijate arvu elanike arvuga, siis on Eesti Ida-Euroopas Läti järel teisel kohal! Läti on meist tõesti ees, aga keerulises olukorras on nad sellegipoolest. Reisijaid on neil palju, aga raha pole. Kui Eesti vanasõna ütleb, et ilu patta ei pane, siis võiksin seda parafraseerides öelda, et statistikat patta ei pane...

Meie edu eeldusteks on Estonian Airi areng ning odavlennufirmad. Masu aeg oli lennujaamale ja Estonian Airile väga raske, aga usun, et meil hakkab varsti märksa paremini minema! Sel aastal teenindame 1,4 mlj reisijat, järgmisel aastal eeldatavasti juba 1,8 mlj.

Millest sõltub Eesti lennunduse tulevik?
Lennunduse tulevik Eestis sõltub sellest, kas meil õnnestub “Eesti suuremaks teha” ehk leida tugevad Aasia lennufirmad, kes teeks siin sama, mida Finnair teeb Helsingis. Me teeks asju õigesti, kui kasutaks logistikaäris ära Eesti logistilisi ja geograafilisi eeliseid. Me asume Hiinast, Jaapanist ja Koreast täpselt sama kaugel kui Helsingi. Samuti lennatakse Dehlist New Yorki üle Tallinna. Eesti kaudu võiks hakata Aasiast Euroopasse lendama lennukid, mis on 80% ulatuses täis asiaate! Meie võit oleks aga võimaluses olla ülejäänud 20% hulgas! Teeme tööd ja näeme vaeva. Lootusrikkalt. Eesti diplomaatia teeb suuri jõupingutusi, et me oma jutuga õigetest ustest sisse pääseksime.

Kas Tallinna Sadama turundusdirektorina töötades ei puutunud sa kunagi kokku jutule pääsemise probleemiga?
Ei, Tallinna Sadam on ka maailma mastaabis suur sadam, seal polnud eales seda probleemi. Kõik olid nõus rääkima. Kruiisinduses töötas turunduse klassika – uurisid välja, mida kliendil vaja oli, tegid selle ära ja hoolitsesid selle eest, et klient sellest ikka teada ka sai.

Mida pead oma suurimaks saavutuseks esimese aasta jooksul, mil Tallinna Lennujaamas töötanud oled?
Ma ei nimetaks midagi oma isiklikuks saavutuseks, kuna siin on kõik saavutused paljude inimeste ühise töö vili. Näiteks Ryanair'i tulek Tallinna.

Pikemalt saad intervjuud lugeda Best Marketingist.

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.2002378
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0210669
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153413
Filipiinide peeso PHP 59,13 0.0812403
Hiina jüaan CNY 7,62 0.0512087
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.0730838
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.1485062
Iisraeli seekel ILS 4,10 -0.1097507
India ruupia INR 80,69 0.0657234
Indoneesia ruupia IDR 15938,37 0.031569
Islandi kroon ISK 135,55 0.0369004
Jaapani jeen JPY 125,70 0.1833108
Kanada dollar CAD 1,50 -0.0866956
LAV rand ZAR 15,88 -0.0616748
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,39 -0.0047079
Malaysia ringgit MYR 4,62 0.0541161
Mehhiko peeso MXN 21,84 -0.0718322
Norra kroon NOK 9,77 -0.0317187
Poola slott PLN 4,34 0.0669267
Rootsi kroon SEK 10,60 -0.2184043
Rumeenia leu RON 4,76 0.0336304
Singapuri dollar SGD 1,53 0.0130387
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.2994702
Šveitsi frank CHF 1,13 0.035264
Taani kroon DKK 7,46 0.0040216
Tai baht THB 35,53 0.4697119
Tšehhi kroon CZK 25,64 0.0195046
Türgi liir TRY 6,05 0.3666711
Ukraina grivna UAH 30,62 -0.0414548
Ungari forint HUF 317,59 0.0598614
USA dollar USD 1,13 0.0617611
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.0960384
Valgevene rubla BYN 2,42 -0.0247423
Vene rubla RUB 74,39 0.0681994

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019