Autor: Jaana Pikalev • 16. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erik Sakkov on tervelt aasta olnud vastutavlennujaama turunduse, teeninduse ja terminali eest.

Küsimustele vastab Erik Sakkov:

Kuidas teil turundustöö käib? Kuidas teed lennufirmadele pakkumisi?

Kõige tähtsam on leida võimalus rääkida lennufirmas õige inimesega. Eesti diplomaatia ja poliitikud teevad selleks suuri pingutusi, et meid vajalikul tasemel vastu võetaks. Väikese riigi väikesel lennujaamal üksi on väga raske jutule pääseda – me ei paku huvi.

Kõige keerulisemad ongi läbirääkimised, sest meie turg on nii väike. Lennufirmat võib teatud määral huvitada meie kaunis vanalinn või loodus, aga otsuse langetamisel moodustab see argument kõigest 5%. Samapalju huvitab lennufirmasid see, kas meil on lennukaupa pakkuda. 90% mõjutab lennufirmade otsust kas turg, ehk potentsiaalsete reisijate arv või lennujaama hind. Odavlennufirmasid ei huvitagi niivõrd meie rahvaarv, vaid see, kas Tallinn on reklaamitav ja mida lennujaama teenus maksab.

Laias laastus võib lennufirmad jagada nelja kategooriasse: kõige tähtsam klient on igale lennujaamale oma rahvuslik lennufirma. Meil siis Estonian Air. Enamik lennufirmadest, nagu näiteks Lufthansa, Finnair, LOT, Czheck Airlines, airBaltic, Air One jt; veavad Tallinnast reisijaid oma hub’idesse ette, lootuses, et eestlased ostavad edasilennu pileti võimalikult kaugele. Ka Estonian Air veab kliente ette SASi hub'idesse. Odavlennufirmad genereerivad turu odavate pakkumistega, neist võiks mainida Ryanairi, EasyJeti, Norwegiani ja Wind Jeti. Nende puhul on lõviosas tegemist Eesti majandusele väga hea incoming tourism'i tekitajatega, kes pakuvad odava lendamise võimalust ka eestlastele. Neljandasse kategooriasse paigutaksin nö nišioperaatorid.

Üldiselt huvitab aga lennufirmasid ainult reisijate arv. Näiteks üht Euroopa suuruselt neljandat lennufirmat on palunud siia lendama meie poliitiline eliit, aga lennufirma vaatab ainult numbreid – kui palju inimesi sellel suunal lendab. Mina saan omalt poolt tõestada, et kuigi puudus otseliin, lendas meie ja nende riigi vahel eelmisel aastal 6 000 inimest. Lisame veel väikese iluvalega tšarterlendudega reisinud 4000 inimest ja saame kokku 10 000. Kuna uus liin tekitab nõudlust juurde, korrutame selle numbri optimistlikult 1,6-ga ja saame 16 000... Oeh... Selleks, et lennufirma hakkaks üldse mõtlema siia tuleku peale, on vaja 25-30 000 reisijat. Pooltühja lennukiga ei ole aga võimalik kaua lennata (kui just ei leidu kedagi, kes tekkiva kahjumi kinni maksab).

Kas poleks mõttekam olla mõne suurema lennujaamaga veelgi tihedamas ühenduses, lennata näiteks kolm korda päevas siit Frankfurti ja Londonisse? Jah, olen absoluutselt nõus. Estonian Air on kaotanud seetõttu kliente konkurentidele. Aga asjad paranevad. Uuel aastal kasvab kõvasti lennusagedus Tallinn-Londoni liinil (järgmisel aastal saab see olema juba keskmiselt 15 korda nädalas).

Kuidas on Riia lennujaam suutnud end üles ehitada, aga Tallinnast ei ole keskust kujunenud?

Läti on kaks korda suurem riik kui Eesti, aga lennujaam on neil kolm korda suurem kui Tallinna oma. Peamine põhjus on nende rahvusliku lennufirma hoogne areng. Ükski lennujaam ei saa olla suur ilma rahvusliku lennufirmata ja seda kõike on lätlased teinud maksumaksja toel. Kas hästi või halvasti, ei ole minu otsustada.

Aga õunu tuleb võrrelda õuntega ja apelsine apelsinidega. Kui võrrelda lennureisijate arvu elanike arvuga, siis on Eesti Ida-Euroopas Läti järel teisel kohal! Läti on meist tõesti ees, aga keerulises olukorras on nad sellegipoolest. Reisijaid on neil palju, aga raha pole. Kui Eesti vanasõna ütleb, et ilu patta ei pane, siis võiksin seda parafraseerides öelda, et statistikat patta ei pane...

Meie edu eeldusteks on Estonian Airi areng ning odavlennufirmad. Masu aeg oli lennujaamale ja Estonian Airile väga raske, aga usun, et meil hakkab varsti märksa paremini minema! Sel aastal teenindame 1,4 mlj reisijat, järgmisel aastal eeldatavasti juba 1,8 mlj.

Millest sõltub Eesti lennunduse tulevik? Lennunduse tulevik Eestis sõltub sellest, kas meil õnnestub “Eesti suuremaks teha” ehk leida tugevad Aasia lennufirmad, kes teeks siin sama, mida Finnair teeb Helsingis. Me teeks asju õigesti, kui kasutaks logistikaäris ära Eesti logistilisi ja geograafilisi eeliseid. Me asume Hiinast, Jaapanist ja Koreast täpselt sama kaugel kui Helsingi. Samuti lennatakse Dehlist New Yorki üle Tallinna. Eesti kaudu võiks hakata Aasiast Euroopasse lendama lennukid, mis on 80% ulatuses täis asiaate! Meie võit oleks aga võimaluses olla ülejäänud 20% hulgas! Teeme tööd ja näeme vaeva. Lootusrikkalt. Eesti diplomaatia teeb suuri jõupingutusi, et me oma jutuga õigetest ustest sisse pääseksime.

Kas Tallinna Sadama turundusdirektorina töötades ei puutunud sa kunagi kokku jutule pääsemise probleemiga?

Ei, Tallinna Sadam on ka maailma mastaabis suur sadam, seal polnud eales seda probleemi. Kõik olid nõus rääkima. Kruiisinduses töötas turunduse klassika – uurisid välja, mida kliendil vaja oli, tegid selle ära ja hoolitsesid selle eest, et klient sellest ikka teada ka sai.

Mida pead oma suurimaks saavutuseks esimese aasta jooksul, mil Tallinna Lennujaamas töötanud oled?

Ma ei nimetaks midagi oma isiklikuks saavutuseks, kuna siin on kõik saavutused paljude inimeste ühise töö vili. Näiteks Ryanair'i tulek Tallinna.

Pikemalt saad intervjuud lugeda Best Marketingist.