Autor: Jaana Pikalev • 3. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õiguskantsler: Maanteeamet on rikkunud trahvidega põhiõigusi

Maanteeamet on eraõiguslike isikute palvel liiklusregistrisse päringuid tehes ja sealt saadud andmeid kasutades kõnealuste teadete edastamisel rikkunud põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava, kirjutas õiguskantsler Indrek Teder oma pöördumises maanteeameti peadirektorile.

Õiguskantsler tegi maanteeameti peadirektorile Tamur Tsäkkole ettepaneku lõpetada liiklusregistri andmete kasutamine selleks, et edastada eraõiguslike isikute palvel sõiduki omanikele või nende vastutavatele kasutajatele teateid.

Teder algatas menetluse ja uurimise kuna tema poole pöördus eraisik, kes osutas probleemidele seoses eraparklates tehtavate leppetrahvidega. Muu hulgas tõstatas inimene õiguskantsleri ees küsimuse, kuidas saavad eraparkla

operaatorid teada nende opereeritavas parklas pargitud sõiduki omaniku nime ning elukoha aadressi.

Menetluse käigus selgus Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht, mille järgi tegutseb Maanteeamet õiguspäraselt kui nad saadavad kirjalikult isikuandmetega infot eraparklatele.

Maanteeametil on ASi Ühisteenused, Citypark Eesti OÜ ja OÜ Europark

vahel sõlmitud lepingud. Lepingu järgi peab eraparkla operaator kui tellija saatma kord kuus Maanteeametile kui täitjale kinnistesse ümbrikesse pandud leppetrahvid ning märkima neile ümbrikele sõiduki registreerimisnumbri.Maanteeametile saadetud kinnised ümbrikud tuleb eraparkla operaatoril kajastada tabelis, milles sisalduvad lisaks sõiduki registreerimisnumbrile andmed sõiduki margi ja trahvi tegemise kuupäeva kohta. Maanteeamet on kohustatud 10 päeva jooksul alates eraparkla operaatorilt kirjade saamisest ümbrikele märgitud sõidukite registreerimisnumbrite järgi otsima liiklusregistrist vastava programmi abil välja sõidukite vastutavad kasutajad.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole Maanteeameti ja eraparklate operaatorite vaheline õigussuhe mõttes avalik-õiguslik. Seejuures toonitab Teder määrust, mis ei luba Maanteeametil väljastada eraparkla operaatoritele andmeid, mis võimaldaksid isikuid identifitseerida.

Ka märgib kantsler, et määruse järgi on maanteeameti pädevuses  teehoiu valdkond, mida reguleerib täpsemalt teeseadus ja mis annab maanteeameti ülesandena korraldada teehoidu riigimaanteedel ja kohustab teda nendel teedel

looma tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Mis puutub parkimise korraldamisesse, siis seda küsimust reguleerib liiklusseadus.  Maanteeametil on seadusest tulenev volitus korraldada

parkimist, sh administreerida parkimistasusid, üksnes riigimaanteid puudutavas osas. Sellega ka piirduvad Maanteeameti volitused avalikes huvides parkimiskorralduse valdkonnas tegutsemiseks. Seetõttu ütleb Teder, et  Maanteeameti ja eraparkla operaatorite vaheline õigussuhe pole avalik-õiguslik, vaid on eraõiguslik.

Kokkuvõtlikult ütleb Teder, et eelpool nimetatud õigusvastase tegevusega on

Maanteeamet rikkunud põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077