Mees, kes juhtis Eesti lennufirmat kasumiga aastatel 2000-2005, vaatab praegustele sündmustele eemalt. Tema sõnul on hetkel suurim abi, mida riik saab Estonian Airile anda, on ettevõttesse uue kapitali paigutamine ning vähemalt mõneks ajaks omanikusuhetes selguse ja kindluse tekitamine. „Kõige hullem, mis riik Estonian Airiga teha saab, oleks arutute poliitiliselt motiveeritud kuid ebamajanduslike otsuste pealesurumine,“ ütles Urva.
Tema sõnul on saab nii nõukogu kui ka juhatuse töö olema üsna keeruline, et ellu viia kahte meedias kõlanud peamist riigipoolset ülesannet - viia ettevõte kasumisse ja avada hästi palju uusi otselennu sihtkohti. „Kahjuks võivad need ülesanded teineteisele risti vastu käia,“ arvas Urva.
Väljapakutud uutest nõukoguliikmetest häirib Urvat üks oluline asjaolu. „Kõik on ju kogemustega ja lugupeetud kodanikud. Ainult üks asi mind häirib - tõsise lennundusäri kogemustega on ainult üks nõukogu liige ja tema on ka just SAS-I esindaja,“ möönis endine lennufirma juht.
Uurides, kas Urva tahaks taas lennufirmaga seotud olla, ütles ta, et on jätkuvalt Estonian Airiga seotud, sest on ikkagi ettevõtte püsiklient ning naudib nendega lendamist ja selles firmas on tal väga palju häid tuttavaid ja sõpru. „Estonian Airil on oma juhtkond paigas ja usun, et neil on veel palju ideid, mida ellu viia,“ tunnustas Urva. Tema ise aga tegeleb oma väljakutsetega teistes valdkondades. Samas on ta alati valmis oma teadmistega appi tulema. „Kui riik soovib mult mingit lennundusalast nõuannet saada, siis olen valmis alati oma teadmisi ja kogemusi jagama,“ märkis Urva, kuid nentis, et seda vajadust pole riigil viimase viie aasta jooksul ette tulnud.
Erki Urva hakkas Estonian Airi juhtima ettevõtte endise omaniku Maersk Airi soovil, peale seda kui viimase osalus müüdi SASile, soovis uus omanik leida ettevõttele oma poolt valitud juhti. „. Ainus etteheide, mis minule tehti oli see, et mul polevat olnud piisavalt koostöötahet SAS-iga,“ kirjeldas Urva, mil moel tema tee lennufirmast lahku läks.