Veokite järjekord Eesti-Vene piiril vähenevad siis, kui sõlmitakse Eesti-Vene piirileping, avaldas arvamust Trasniidikeskuse ASi juhatuse esimees Erik Laidvee.
Sel nädalal avas SCS Estonia uue lähimereveoliini, Transiidikeskuse juht Erik Laidvee tervitab seda kahel käel. Ta kirjeldas, et eile oli Rotterdam-Tallinn-St. Petersburgi liini esimene laevakülastus, kus m/l Werder Bremen lossimas ja laadimas Muuga konteinerterminalis. „Esimese külastuse laaditavate/lossitavate konteinerite arv kokku on pisut alla saja,“ rääkis Laidvee.
„Olen nõus SCS tegevjuhiga selles, et antud laevaliin loob klientidele täiendava võimaluse ning ilmselt tugineb ta oma väite puhul, et osa konteinereid hakkab laevaga Eestist Venemaale minema ka nende poolt tehtud turuuuringutele,“ tunnistas Laidvee.
Kuid ta nentis, et ainult aeg näitab kui palju neid konteinereid Tallinnast St. Petersburgi sadamasse sedasi liikuma hakkab. “Minu hinnangul neid eriti palju siiski olema ei saa. Need Venemaa transiitkonteinerid, mis siin on korra juba laevalt maha võetud liiguvad enamasti meilt Moskva suunal, mitte St.Petersburgi ning sinna on neil kiirem ja sooodsam on liikuda rongi või autoga,“ selgitas Laidvee. Tema hinnangul vähenevad või kaovad Piirijärjekorrad Eesti- Vene piiril siis, kui sõlmitakse Eesti-Vene piirileping.
Seotud lood
Kevadel kohtus majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Venemaa transpordiministri Igor Levitiniga, et leida lahendus Eesti-Vene piiril veokijärjekordadele, paraku ei tegutse naaberriik probleemiga aktiivselt, nentis Parts.
Sellest nädalast hakkab Rotterdamist Tallinna käima uus konteinerlaevaliin, sellega muutub transiidiaeg päeva kaks kiiremaks.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.