Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
"Tahaksin näha tänasest paremaid ühendusvõimalusi nii põhja-lõuna suunal ehk meie jaoks peamiselt Euroopa Liidus kui ka ida-lääne suunal, arvestades Aasia maade üha kasvavat majanduslikku tähtsust,” märkis president Toomas Hendrik Ilves tänast transiiditeemalist konverentsi avades.
Hästi töötav infrastruktuur on tuleviku võtmeks, ütles president Ilves, lisades: “Siinkohal ei pea ma silmas mitte ainult füüsilist infrastruktuuri nagu maanteed ja raudteed, vaid pigem majanduslikku ja juriidilist infrastruktuuri, mis suurendaks kaubavahetust. Eesti jaoks tähendab see ühtlasi ka Euroopa Liidu efektiivset koostööd muu maailmaga.“
Eesti riigipea sõnul tahaks ta näha edasiliikumist Via Baltica maantee ning samuti Rail Baltica raudteega, et saavutada parem ühendus meie regiooni ja Kesk-Euroopa vahel. “Tervitatav oleks ka parem ühendus ida-lääne suunal, alustades uuest Narva jõe sillast meie idapiiril. Selleks vajalik toetus on Euroopa Liidu poolt olemas, aga paraku ei ole teisel osapoolel seni piisavalt huvi olnud. Kindlasti vajame riikidevahelist paremat lennuühendust,” ütles president Ilves.
Transiidiärimees Tiit Vähi rõhutas, et suhetes Venemaaga tuleb olla pragmaatiline, ning avaldas lootust, et valimised toovad võimule rohkem selle põhimõtte toetajaid.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.