Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Impordi-ekspordi vahe käriseb
Juunis eksporditi Eestist kaupu 10,2 miljardi krooni (652 miljoni euro) väärtuses ning imporditi Eestisse 12,1 miljardi krooni (770 miljoni euro) eest.
Kaubavahetuse puudujääk oli juunis 1,9 miljardit krooni (118 miljonit eurot). Võrreldes möödunud aasta juuniga suurenes puudujääk ligi kaheksa korda.
Euroopa Liidu (EL) riikidesse eksporditi Eestist kaupu 7,1 miljardi krooni (454 miljoni euro) eest ehk 70% koguekspordist, mida on mullusest 14% enam. EL riikidest imporditi Eestisse kaupu 9,5 miljardi krooni (604 miljoni euro) väärtuses ehk 78% Eesti koguimpordist, kasv aastaga 22%. EL riikidega ulatus kaubavahetuse puudujääk 2,4 miljardi kroonini (150 miljonit eurot).
Eksport ühendusevälistesse ehk kolmandatesse riikidesse vähenes 7%, import kolmandatest riikidest kasvas 28%. Kolmandate riikidega tekkis kaubavahetuse ülejääk 0,5 miljardit krooni (32 miljonit eurot).
Eelmise aasta juuniga võrreldes suurenes eksport 0,7 miljardit krooni (42 miljonit eurot) ning import 2,3 miljardit krooni (145 miljonit eurot).
Maiga võrreldes vähenes juunis eksport 10% ning import 4%.
Seotud lood
Võrreldes eelmise aasta maiga, kasvas selle aasta mais eksport üle kolmandiku ja import ligi poole jagu, veduriks masinad ja metall, teatab Statistikaamet.
Nõudluse taastumine maailma turgudel toetab Saksamaa majanduse toibumist – juunis ületas ekspordi kasv analüütikute ootused.
Eesti Panga täna avaldatud majandusanalüüsi põhjal on Eesti eksport selle aasta nelja kuuga eelmise aasta samast perioodist küll viiendiku parem, kuid firmadel tuleb ikkagi tõsta tootlikkust.
Esialgsetel andmetel eksporditi tänavu juunis Eestist jooksevhindades 9,4 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10,1 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele