Läti lennufirma airBaltic plaanib järgmisel talvehooajal lisada lennuplaani 14 uut sihtkohta ning tihendada lennugraafikut.
“2009. aastal sai airBaltic rekordkasumi, sest me keskendusime headele hindadele ja Riia kaudu ühenduste loomisele. Tuleval talvel teeme me seda veelgi," rääkis airBalticu kommertsdirektor Tero Taskila. Võrreldes eelmise talvega lisandub lennuvõrgustikku 14 uut sihtkohta. Lendude arv sageneb enam kui kahekümnel liinil, mis omakorda parandab Riia kaudu toimuvaid ühendusi Euroopa, SRÜ ja Lähis-Idaga.
Uuteks lennusihtideks on Kittila, Vaasa, Rovaniemi ja Kuusamo Soomes, Amman (Jordaania), Beirut (Liibanon), Arhangelsk (Venemaa), Ateena (Kreeka), Belgrad (Serbia), Madrid (Hispaania) ning Lulea ja Umea Rootsis. airBaltic opereerib ka kahel uuel otseliinil – üks Tallinnast Stockholmi ning teine Oulust Stockholmi.
Lisaks plaanib airBaltic suurendada eelmise talvega võrreldes lendude arvu mitmetel liinidel. Uusi lende lisandub Bergeni (7 korda nädalas), Stavangeri (igapäevaselt), Billundi (4 korda nädalas), Aalesundi (3 korda nädalas), Brüsseli (18 korda nädalas), Dublini (4 korda nädalas), Dušanbe (3 korda nädalas), Göteborgi (5 korda nädalas), Genfi (igapäevaselt), Hamburgi (igapäevaselt), Kaliningradi (13 korda nädalas), Chisinau (5 korda nädalas), Londoni (9 korda nädalas), Toshkendi (3 korda nädalas), Tblisi (5 korda nädalas), Oulu (igapäevaselt), Tel Avivi (5 korda nädalas), Tromso (3 korda nädalas), Vaasa (igapäevaselt), Umea (igapäevaselt), Veneetsia (5 korda nädalas), Viini (6 korda nädalas) ja Zürichi (6 korda nädalas) liinidele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
airBaltic valiti anna.aero ANNIES auhinna saajaks, olles uute liinide arvestuses suurim lipukandja Euroopas, mis teenindab sel suvel 27 liini rohkem kui aastal 2009.
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.