Neljapäeval kirjutasid Põhja- ja Baltimaade transpordiministrid Rootsis Haparantas alla Euroopa Komisjonile esitatavale ühisdeklaratsioonile, mis suunab piirkonna järgnevate aastate infrastruktuuri arengut, teatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kohtumisel arutati ka Põhja-Euroopa ühiseid seisukohti Euroopa Liidu järgmise kümne aasta transpordipoliitika arendamiseks. Lisaks Põhjamaadele, Leedule ja Eestile võtsid kohtumise tööst osa ka Venemaa, Hiina ja Euroopa Komisjoni esindajad.
Eestit esindanud majandusminister Juhan Parts ütles, et EL-i transpordipoliitika peab arvestama seniste Eesti suurte transpordiprojektidega nagu Tallinn-Tartu-Luhamaa/Koidula maantee- ja raudteekoridori ja Tallinn-Narva maantee ehitusega. Ta rõhutas, et oluline on kogu infrastruktuur - maanteed, raudteed ja sadamad peavad olema tihedalt ühendatud ja funktsioneerima ühise süsteemina.
Parts lisas, et Venemaa ja Hiina esindatus kohtumisel näitab, kuivõrd tähtis on arendada transpordialast koostööd ka kolmandate riikidega. Hiinaga arutati ka maismaatranspordi arendamist läbi Venemaa ja Baltimaade Lääne-Euroopasse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Rail Baltica peab olema Euroopa raudtee põhivõrgustiku osa ja töö selles suunas peab jätkuma,“ lisas Parts. „Euroopa Liidu poolt on toetus olemas ja nüüd ootame partneritelt jõulisemat tegutsemist. Regulaarne rongiühendus liinil Tallinn-Varssav peab teoks saama.“
Ministrid kiitsid heaks ka ühiselt Läänemere piirkonnas läbi viidava strateegilise uuringu Baltic Transport Outlook 2030, mis keskendub piirkonna ja sellega seotud kaubavoogude liikumisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.