Autor: Siim Sultson • 3. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte tõhusus peitub töötajate tarkuses

Paides toimus äsja logistika kutsevõistlus. Milline peaks olema ideaalne logistik, mida temalt oodata ning mida saaks teha ebaühtlase olukorra parandamiseks, sellest kirjutab kutsevõistluse žürii liige ja Cubical OÜ juhatuse liige  Ilmar Metsma.

11.- 12. mail toimus Paides Eesti esimene kutsehariduskeskuse õpilaste logistika kutsevõistlus.

 Algatus on rohkem kui tänuväärt ning kiidusõnu väärib siinkohal sihtasutus Innove, kui ka Järvamaa Kutsehariduskeskus, kes valmistavad noori ette ka rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks. Süsteem  toimib Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Logistika ja laomajanduse ala kutsevõistlust pole Eestis varem korraldatud. Noorte jaoks on oluline omavahel mõõtu võtta ja selline mõõduvõtmine tõstab vaieldamatult ka eriala mainet. Sama oluline on aga selline võistlus ka laondusega tegelevate ettevõtjate ning laotehnoloogia tarnijate jaoks.

Logistikavaldkonna ettevõtetes ollakse väga huvitatud sellest, et selles sektoris töötama hakkav inimene oleks tark, teaks täpselt, mida ta teeb ja kui ei tea, siis julgeks küsida. Tulevased laotöötajad peaksid juba koolis täpselt aru saama, mida see töö endast kujutab, kuidas asju tehakse ja miks. Kui koolist on tugev põhi olemas, hoiab see tööandja kulusid kokku, kes ei pea enam kulutama aega ja vaeva töötajate õpetamiseks või ümberõpetamiseks.

Mis on logistika? Kõik inimesed, ka meie sinuga oleme logistikud. Logistika on kaupade liigutamise ala, aga mitte ainult. Militaarlogistika liigutab inimesi ja sõjatehnikat, lisaks on logistika alaliikideks tollilogistika, veondus jpm.

Logistika on muuhulgas ka see, missuguseid trajektoore pidi ma ühe või teise eesmärgi saavutamiseks liigun, kas need teekonnad on ratsionaalsed või juhuslikku laadi. Toidupoes olen ostjana kaubakäsitleja, kui tassin ostud autosse, siis proovin kätt veonduse alal ja logistik kodus toiduaineid külmkapi erinevatele riiulitele sättides viisil, et kõik ostetu sinna ikka ära mahub. Igaühel meist on eeldusi saada heaks logistikuks kui võtame eesmärgiks oma samme parimal moel ette kavandada, et võimalikult ratsionaalse tegevuse kaudu saada kasu.

Targast logistikust perekonnas on huvitatud kõik teised pereliikmed ning ettevõttes on oskustega targast töötajast huvitatud nii laotehnoloogia müüja kui laopidaja. Ainult õppinud ja oskustega töötaja tööviljakus saab olla kõrge. Kaubakäitlemine on ala, kus käibivad täpsed mõõdud ja täpsed terminid.

On ju igati loogiline, et kui kaubaaluse mõõdud ning konteinerite mõõdud on standardiseeritud ning terminoloogia peaks olema ühtlustatud, peab ka kutse ise olema standardiseeritud. Nii saadakse ettevõtja, tehnoloogia tarnija ning töötaja poolt täpselt ning ühtmoodi aru, mida tehakse.  See, miks meil on vaja ühtlustatud korrektset terminoloogiat, jääb reeglina aga arusaamatuks.

Tänapäeval tegutseme avatud tööjõuturul, kus näiteks kaubakäsitleja võib ühel aastal olla tööl Soomes, teisel Saksamaal ja kolmandal Eestis.

Kui kasutada Eestis käibivat slängi, et saa kolleegid üldse aru, millest räägitakse või mida tahetakse. Näiteks kolleegid Laadurist räägivad häneli kappidest. Mis need küll olla võiksid? Tegemist on tegelikult kaubakarussellidega, mille tootja nimi on Hänel.

Kuulda võib ka, et tööd tehakse rokla ja relakaga. Rokla all mõeldakse hüdraulilist kahvelkäru, relakas on tegelikult nurklihvija, aga Rela ja Rocla on Soome tootjafirmad. Iirimaal või Saksamaal ei saa keegi kindlasti aru kui paluda roklaga üks kast eest ära tõsta. Kaupade komplekteerimisel on äärmiselt oluline ühine arusaamine – see, et inimesed nimetavad üht ja sama asja ühe ja sama nimega. Kui Ida-Virumaalt tuleb Eesti kutsemeistrivõistlusele noor, peab ta eesti keeles aru saama, mis on kirjas noppelehel. Kui ta tõlgib terminid valesti, teeb ka kõik muu valesti. Kui ta ei saa riigikeelest aru, jääb väheks põhimõttest, et ta on tegutsenud igati õigesti.

Täna ei sobi enam kaubakäsitlejaks inimene, kelle ainus oskus ja kvaliteet seisneb selles, et ta on tööl alati kaine. Tulevane logistik peab teadma, kuidas kaupa aluse peale laotakse, kuidas kaalutakse, kuidas käib taara arvestus ja pakkimine. Kui inimene töötab, aga oma töö mõttest aru ei saa, ei jõua kaup pärale või jõuab näiteks purunenuna.

Kvalifikatsioon tähendab arusaamist sellest, kuidas toimivad protsessid laos ja miks need just nii toimivad. Ettevõtjal pole küll vaja ülekvalifitseeritud tööjõudu, aga kindlasti mitte ka alakvalifitseeritud töötajaid. Kui kooli lõpetanud noored vastavad oma oskuste poolest täpselt ühele või teisele kutsestandardile, ei ole tööandjal kohe vaja teha kulutusi koolitamisele. Samuti saab ta teha täpsema äriplaani, teades, mis lõikudes, missuguse kvalifikatsiooniga inimesed peaksid töötama ning mis on nende hind tööjõuturul.

Kuivõrd kutsehariduskeskuste tasemed on paratamatult erinevad, ühtlustab erialane kutsevõistlus pikemas perspektiivis ametikoolide tasemeid, sest võrdluses selgub, kus on ühe või teise kooli tugevused, kus nõrkused. Kui tase on ühtlasem, on ka tööturul olevate isikute pagas sarnasem. Kutseoskuste ühtlane standard annab ühelt poolt kindlustunde töötajatele ja teiselt poolt tööandjale. Tööandja võib kindel olla selles, mida tulevane töötaja oskab.

Targad mehed taskus on ettevõtjale hindamatuteks abilisteks. Kui ühe või teise ettevõtte ladu meenutab hiinalinna või on kavas sinna valida vale tehnoloogia (nt riiulisüsteem), kuid uus töötaja oskab nõrgad kohad kätte näidata, toob ta sellega suurt kasu. Töötajate tarkuses on peidus efektiivsus, kui nad suudavad muuhulgas anda ettevõtjale oma erialal asjatundlikku nõu ja ettevõtja oskab seda uutelt töötajatelt oodata.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077