Ettevõtte tõhusus peitub töötajate tarkuses

Logistikavaldkonna ettevõtetes ollakse väga huvitatud sellest, et selles sektoris töötama hakkav inimene oleks tark, teaks täpselt, mida ta teeb ja kui ei tea, siis julgeks küsida. Tulevased laotöötajad peaksid juba koolis täpselt aru saama, mida see töö endast kujutab, kuidas asju tehakse ja miks. Kui koolist on tugev põhi olemas, hoiab see tööandja kulusid kokku, kes ei pea enam kulutama aega ja vaeva töötajate õpetamiseks või ümberõpetamiseks.

Mis on logistika? Kõik inimesed, ka meie sinuga oleme logistikud. Logistika on kaupade liigutamise ala, aga mitte ainult. Militaarlogistika liigutab inimesi ja sõjatehnikat, lisaks on logistika alaliikideks tollilogistika, veondus jpm.

Logistika on muuhulgas ka see, missuguseid trajektoore pidi ma ühe või teise eesmärgi saavutamiseks liigun, kas need teekonnad on ratsionaalsed või juhuslikku laadi. Toidupoes olen ostjana kaubakäsitleja, kui tassin ostud autosse, siis proovin kätt veonduse alal ja logistik kodus toiduaineid külmkapi erinevatele riiulitele sättides viisil, et kõik ostetu sinna ikka ära mahub. Igaühel meist on eeldusi saada heaks logistikuks kui võtame eesmärgiks oma samme parimal moel ette kavandada, et võimalikult ratsionaalse tegevuse kaudu saada kasu.

Targast logistikust perekonnas on huvitatud kõik teised pereliikmed ning ettevõttes on oskustega targast töötajast huvitatud nii laotehnoloogia müüja kui laopidaja. Ainult õppinud ja oskustega töötaja tööviljakus saab olla kõrge. Kaubakäitlemine on ala, kus käibivad täpsed mõõdud ja täpsed terminid.

On ju igati loogiline, et kui kaubaaluse mõõdud ning konteinerite mõõdud on standardiseeritud ning terminoloogia peaks olema ühtlustatud, peab ka kutse ise olema standardiseeritud. Nii saadakse ettevõtja, tehnoloogia tarnija ning töötaja poolt täpselt ning ühtmoodi aru, mida tehakse.  See, miks meil on vaja ühtlustatud korrektset terminoloogiat, jääb reeglina aga arusaamatuks.

Tänapäeval tegutseme avatud tööjõuturul, kus näiteks kaubakäsitleja võib ühel aastal olla tööl Soomes, teisel Saksamaal ja kolmandal Eestis.

Kui kasutada Eestis käibivat slängi, et saa kolleegid üldse aru, millest räägitakse või mida tahetakse. Näiteks kolleegid Laadurist räägivad häneli kappidest. Mis need küll olla võiksid? Tegemist on tegelikult kaubakarussellidega, mille tootja nimi on Hänel.

Kuulda võib ka, et tööd tehakse rokla ja relakaga. Rokla all mõeldakse hüdraulilist kahvelkäru, relakas on tegelikult nurklihvija, aga Rela ja Rocla on Soome tootjafirmad. Iirimaal või Saksamaal ei saa keegi kindlasti aru kui paluda roklaga üks kast eest ära tõsta. Kaupade komplekteerimisel on äärmiselt oluline ühine arusaamine – see, et inimesed nimetavad üht ja sama asja ühe ja sama nimega. Kui Ida-Virumaalt tuleb Eesti kutsemeistrivõistlusele noor, peab ta eesti keeles aru saama, mis on kirjas noppelehel. Kui ta tõlgib terminid valesti, teeb ka kõik muu valesti. Kui ta ei saa riigikeelest aru, jääb väheks põhimõttest, et ta on tegutsenud igati õigesti.