Autor: Siim Sultson • 4. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu võttis 27. jaanuaril 2010. a vastu raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse. Seaduse olulisim tähendus raudteeomanikele on alates 1. juunist 2010. a rakenduv üldine kohustus kindlustada oma raudteealane tegevus ja taotleda tegutsemise ohutustunnistus.

Seaduse eelnõu seletuskirjas on seadusandja küll selgitanud, et kui raudteel raudteeliiklust ei toimu, siis vastav kohustus puudub. Paraku seadusest endast seda sõnaselgelt välja ei loe. Seega on raudteeomanikel üks kuu aega oma tegevus uute nõuetega vastavusse viia.   

Kui varasemalt oli vastutuskindlustuse omamise kohustus üksnes avalike raudteede omanikel (AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS), siis nüüd laieneb vastav kohustus kõikidele raudteeomanikele.

Raudteeseadus näeb ette, et raudteeomanikust ettevõtjal lasub kohustus sõlmida tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustusleping. Sealjuures näeb seadus ette järgmised tingimused:

1. kindlustusjuhtumiks on üksnes raudtee majandamisega seotud kahju;

2. vastutuskindlustusleping peab hõlmama vähemalt 10% ulatuses ka keskkonnakahjude hüvitamise nõudeid;3. ettevõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled lepingus kokku leppida ettevõtjale kuni 30%-lise omavastutuse kohaldamises.

Kindlustussumma üheaastase kindlustusperioodi kohta sõltub raudtee kasutatavuse tihedusest, raudteel veetava kauba iseloomust, eelmisel kindlustusperioodil raudteel tekkinud kahjust ning muudest asjakohastest teguritest.

Seega nõutava vastutuskindlustuse sõlmimine eeldab mahukat teabevahetust ettevõtja ja kindlustusandja vahel. Sealjuures on ettevõtjal mõistlik tähele panna, et kindlustusandja küsiks ning arvestaks vastutuskindlustuslepingu ja selle hinna puhul üksnes asjakohase teabega. Seadusandja on näinud lisaks ette, et kindlustussumma alampiirid sõltuvad raudtee kogupikkusest ja võivad ulatuda 50 miljoni kroonini.

Tegutsemise ohutustunnistuse väljastamiseks tuleb raudteeomanikul pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poole. Ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem ning personal vastavad õigusaktidele ning ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid. Nimetatut kontrollib TJA, kes võib muuhulgas nõuda, et ohutustunnistuse taotleja telliks raudtee kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

Seega nõutava tegutsemise ohutustunnistuse väljastamine eeldab üsna mahukat teabevahetust ettevõtja ja TJA vahel. Seadus näeb ette, et raudteeomanik peab omama kehtivat vastutuskindlustuslepingut ohutustunnistuse kogu viieaastase kehtivusaja jooksul. Kui vastutuskindlustusleping puudub, siis on TJA-l õigus tunnistada tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks.

Kuivõrd tegutsemise ohutustunnistuse ja vastutuskindlustuse olemasolu on kohustuslik juba 1. juunist 2010. a, siis tasub dokumentatsiooni kordaseadmisega kiirustada. Sealjuures on oluline, et TJA annab ohutustunnistuse välja 30 päeva jooksul vastava avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

Olgu täiendavalt märgitud, et raudteeseaduse kohaselt on raudteel liikluse korraldamine ohutustunnistuseta karistatav  rahatrahviga kuni 50 000 krooni.