AS Elektriraudtee eelmise aasta kasum jäi 2008. aasta omale kümnendiku võrra alla, ilmneb rongifirma andmetest ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas täna Elektriraudtee AS-i 2009. aasta majandusaruande.
Elektriraudtee AS teenis mullu 113,9 miljoni kroonise käibe juures 3,7 miljonit krooni kasumit.
2008. aastal teenis ettevõte 110,6 miljoni kroonise käibe juures kasumit 4,1 miljonit krooni. Ehk sellel aastal käive kasvas 3%, kuid kasum kahanes 10%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2007. aastal aga oli rongifirma hoopis kahjumis 4,3 miljoni krooniga. Käive oli toona 86,7 miljonit krooni ehk selle aasta käive ületas toonast 31%. 2006. aastal oli Elektriraudtee käive 80,8 miljonit krooni ja kasum 6,7 miljonit krooni.
Eelmisel aastal sõitis Elektriraudteega 3,08 miljonit reisijat. See tulemus jääb aasta varasemale alla 6%. Näiteks 2008. aastal oli Elektriraudteel reisijaid 3,28 miljonit, 2007. aastal 3,34 miljonit ja 2006. aastal 3,0 miljonit.
Samas 2009. aastal otsustati Elektriraudtee uue veeremi hange ja suudeti vähendada tegevuskulusid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmiti kokkulepe uute reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta.
Käesoleva aasta algul tegi Euroopa Komisjon otsuse rahastada elektrirongide, esmase varuosapargi, depoo- ja diagnostikaseadmete ost, mida rahastatakse 85% Ühtekuuluvusfondist ja 15% Eesti riigi poolt. Kokku on uue veeremi soetamiseks planeeritud summa 1,3 miljardit krooni.
2009. aastal viidi läbi hange uue piletisüsteemi juurutamiseks, mille rakendamine rongides on plaanitud selle aasta esimesel poolaastal. Uus piletimüügisüsteem võimaldab senisest paindlikumat piletiliikide kujundamist ning vähendab rongides sularaha hulka, sest kasutusele võetakse kontaktivabal kiipkaardil põhinev Elektriraudtee sõidukaart.
Elektriraudtee AS aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Elektriraudtee põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine elektrirongidega Tallinnas ja Harjumaal. Elektrifitseeritud raudteevõrgu kogupikkuseks on 131,6 km.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.