Rahandusministeeriumi hinnangul on märtsi tarbijahinnaindeksi tõus veebruari taustal ajutine, sest kütusetoorme- ja söögihindu upitas vaid käre talv, kuid majandus on ikka nõrk.
Statistikaameti andmetel tõusid märtsis tarbijahinnad veebruariga võrreldes 1,3 protsenti ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,7 protsenti.
Euroalal kiirenes esialgsel hinnangul inflatsioon aastases võrdluses 1,5 protsendini. Toorainete kallinemine rahvusvahelistel turgudel on tõstnud tarbijahindu nii meil kui euroalal.
Maailmamajanduse oodatust kiirem taastumine on kaasa toonud naftahindade tõusu, mis omakorda avaldub mootorikütuste ja soojuse kõrgemates hindades. Samuti on välisturgudel kallinenud osad toiduained, mis läbi kokkuostuhindade tõusu kajastub ka jaehindades. Lisaks on toiduainete hindu mõjutanud tänavuse aasta külm talv, mis on põhjustanud aiasaaduste märgatava kallinemise viimastel kuudel. Seejuures on aiasaaduste kallinemine ajutine, suvel valmivad värsked puu- ja köögiviljad jõuavad müügilettidele eeldatavalt madalamate hindadega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas pole teenuste ja tööstuskaupade puhul hinnatõususurveid oodata, kuna sisenõudlus on nõrk ja inimeste sissetulekud vähenenud. Need kaubad ja teenused moodustavad üle poole igapäevasest tarbijakorvist. Erandina tõusid märtsis sideteenuste hinnad, mis on tõenäoliselt seotud uute kallimate pakettide turuletulekuga. Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahindu enim toiduainete, soojusenergia ja sideteenuste kallinemine. Seejuures kallines köögivili kuuga ligi viiendiku võrra. Märtsis kallines mõnevõrra ka elekter aktsiisimäära tõstmise läbi. Kuigi kinnisvaraturul on näha elavnemise märke, on eluasemete üürihinnad jätkuvalt langustrendil.
Tarbijahindade kiire tõus veebruariga võrreldes oli ühekordne ning edaspidi jäävad hinnatõusud märksa tagasihoidlikumaks. Aiasaaduste hindades on külma talve mõju avaldunud, soojuse hindu korrigeeritakse lähikuudel väiksemas ulatuses ning teenuste hindu hoiab madalana nõrk sisemajanduslik olukord.
Maastrichti inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) ulatus märtsis hinnanguliselt -0,7 protsendini, mis on oluliselt madalam kriteeriumi referentsväärtusest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.