Autor: Siim Sultson • 31. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vedelgaasi terminal teeb idagaasi müügi ärevaks

Leedu peaminister käis Moskvas gaasitariife alla kauplemas. Moskva tahaks Balti riikidelt "paremat poliitikat", kuid kardab ka kaotada Balti turgu, teatab Neft Rossii.

Leedu peaminister Andrijus Kubilijus ja Venemaa peaminister Vladimir Putin arutasid kahe maa suhete kõrval ka

Venemaalt Leedusse eksporditava maagaasi tariife. Ekspertide hinnangul olla Venemaa valmis tariifide osas järeleandmisteks, kui vaid Baltikumis "parandataks venekeelse elanikkonna olukorda."

 "Meie huvides on rääkida gaasi hangetest. Meil on plaanid veeldatud gaasi terminali ehitamiseks Leedusse või koos kõigi kolme Balti riigiga. Arvame, et Gazprom vaatab globaalsele arengule oma hinnapoliitika uuendamise seisukohast," selgitas Kubilijus.

 Samas on Ida päritolu gaasi hind siiski poliitiline. Läti Euroopauuringute instituudi direktor majandusteaduste doktor Aleksandr Gaponenko tõdes, et vastused leedulaste püstitatud gaasiteemadele saavad Idast olla vaid poliitilise iseloomuga. "Venekeelsete olukord Leedus on parem, kui teistes Balti riikides. Samas just Leedus pusivad nad haridusteemaliste probleemidega. Vene kultuuriväärtusi lülitatakse tasa. Näiteks Leedu võimud lõpetasid Vilniuse vene draamateatri rahastamise," lisas ta.

Gaponenko seletusel on Leedus veel teisigi kohaliku vene vähemusega seostuvaid probleeme.

Sarnast juttu ajas ka asutuse "Finam" analüütik Vladislav Kotšetkov. Tema sõnul seob Putin gaasihinna ilmselt vene keele staatusega. "Putin ilmselt hakkab nõudma vene keele staatuse tõstmist haridussüsteemis, asjaajamises. Venekeelsed peavad saama osaleda poliitilistes arengutes ja äris Leedu territooriumil," rääkis ta.

 Peale oma kaasmaalaste hakkab Venemaa Leedut pitsitama ka muude asjadega. Näiteks transiidiga. Venemaa sooviks on saada soodustusi ekspordialal, sadamate infrastruktuuride kasutamisel. "Nii Leeduga suhteid "sättides" Moskva "ostab" euroliidu lojaalsust," nentis ta.

Samas globaliseerumise ja sotsiaalsete liikumiste instituudi majandusuuringute keskuse juht Vassili Koltašov oli kindel, et Venemaa ei hakka gaasihinna teemal Leedule seadma poliitilisi tingimusi.

"Moskva taotleb Leeduga majanduslikku integratsiooni. Tolliliidu loomise kontekstis on Venemaa majandusele oluline, et maad, mis orienteerusid Läände, "naaseksid" Itta. Eelkõige puudutab see Ukrainat ja Balti riike," selgitas ta.

 Peale selle on Gazpromile kriisitingimustes tähtis mitte kaotada turgu. "Meie gaasihinnad on kõrged. Balti riigid võiksid kütuse kõige täiega osta näiteks Norrast," sõnas Koltašov.

Venemaale on majanduslik lähenemine Leeduga kasulik.

"Nõukogude ajal loeti Balti riike töödistsipliini ja kvaliteetse töö unikaalseks tsooniks. Kuid euroliidule pole need ressursid vajalikud, meie aga võiksime neid tõhusalt kasutada," seletas analüütik.

Leedu valitsus on alustanud gaasisektori ümberkorraldustega.Seoses euroliidu nõuetega tuleb mingi maa siseturul monopoolset gaasimüüjat killustada.

Leedus on gaasisektoris monopoliks Leedu Gaas (Lietuvos dujos), kes terves riigis tegeleb gaasi ostmisega, veoga, müügiga ning valitseb gaasijuhtmeid kogupikkusega 1 600 kilomeetrit.

Seoses Euroopa Liidu siseturu teemalise direktiiviga ei või energeetikavallas olla monopole. Seega antud juhul käib jutt keelust, mis ei luba ühel ettevõttel tegeleda üheaegselt gaasi ja elektrienergia alal tootmise, levitamise ja klientide hankimisega.

 

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077