Tallinna Sadama konteineri- ja üldkaubaveol läks kehvasti

Kõige rohkem teenisid Tallinna Sadamas eelmisel aastal ilmselt vedelkaupade terminalid. Paraku ükski vedelkauba terminal oma eelmise aasta käibenumbreid Äripäeva infolehele Transport ja Logistika avaldada ei soovinud. Tallinna Sadamat läbinud vedelkaupade maht kasvas möödunud aastal 12%.

Suurt kasvu näitas möödunud aastal Tallinna Sadamas ka söevedu. Üle-eelmise aastaga võrreldes oli kasv 5-kordne. AS Petromaks Stividor on üks kolmest Tallinna Sadama territoriumil asuvast terminalist, mis tegeleb kivisöe laadimise/lossimisega. Eelmisel aastal käis terminalist läbi 0,54 miljonit tonni kivisütt, mis tegi ettevõtte käibeks 67 miljonit krooni.

Kuigi see oli rohkem, kui 2008. aasta 0,37 miljonit tonni kivisütt ja 37 miljonit krooni käivet, nendib ettevõtte juhatuse liige Dmitri Kargin: „On näha, et viimastel aastatel tööd meile juurde pole tulnud,“ viidates 2006. aastale, kui terminali läbis 1,4 miljonit kivisütt ja ettevõtte käive oli 78 miljonit krooni. Selle tulemuseni tahetakse uuesti jõuda, kuid Kargin kardab, et 2010. aastal see veel ei õnnestu. „Üldine kriis ja suurenev konkurents Baltikumis teevad oma töö. Hea, kui 2010 lõppeks samal tasemel 2009. aastaga,“ lausub ta.

2010. aastal Laidvee konteinerterminali käibe püsimisse enam ei usu. Muuga CT käibeks tuleb tema prognooside kohaselt vaid 175,35 miljonit krooni võrreldes eelmise aasta 235,4 miljoni krooniga. Sealjuures ei ole Laidvee kinnitusel käibe languse põhjuseks kaubavoo vähenemine. Kaubavood säilivad 2009. aasta tasemel. Terminali käivet langetab hoopis kaupade oluliselt kiirem liikumine läbi sadama, mis omakorda põhjustab hoiutulude olulise vähenemise.

Kuna regioonis on tarbimine Laidve hinnangul vähenenud ca 30%, siis on kehvasti läinud ka Transiidikeskuse teisel tütarfirmal üldkaubaga tegeleval ASil Refetra. Refetra käive langes 2008. aasta 91,2 miljonilt kroonilt 82,5 miljonile kroonile eelmisel aastal ja tänavuseks aastaks prognoositakse ettevõtte käibeks vaid 65,9 miljonit krooni.

Tallinna Sadama kaubamahtude tõusu peab Laidvee peamiselt vedel- ja kuivpuisteainete transiidi olulise kasvu teeneks. „Nende kaubagruppide kasv on aga piduriks üld- ja konteinerkauba liikumisele, kuna kõik vabad, Venemaa poolt lubatud, piiriületusressursid on nende kaupade poolt hõivatud,“ leiab ta.

Kokkuvõtteks nendib ta siiski, et kuigi piiriületus on probleem, on palju tõsisem probleem see, et majanduse ja tarbimise kasvu ei paista kusagilt.

Suundumusi Tallinna Sadamas tegutsevate terminalide majandustulemustes loe märtsis ilmunud Äripäeva infolehest Transport ja Logistika.