Eesti ja intermodaalsus

Kui Eesti soovib enda kui transiidimaa väljavaateid parandada, on päris palju kitsaskohti, mis vajaksid arendamist. Kindlasti oleks vaja edendada konteinerterminale meie sadamates. Vastavad arendustööd on käimas nii Sillamäe kui Muuga sadamas. Täiendavaid investeeringuid vajavad ka sadamaid ühendavad ning transiidiveoseid teenindavad maanteed, samuti raudteeühendused. Üheks kitsaskohaks on praegu maanteepiiriületusega seonduv. Tänasel hetkel tekitavad tee ääres seisvad raskeveokid ohtliku olukorra nii endile kui ka teistele liiklejatele. Järjekorras seismine ei võimalda autojuhtidel järgida töö- ja puhkeaja reegleid ning tee ääres puuduvad ka korralikud sanitaartingimused. Parandamist vajab ka Eesti välismajanduspoliitika ühtne koordineeritus – riiklikud struktuurid ja teenistused peaksid töötama ühtse eesmärgi nimel, milleks on transiidi jätkuv arendamine ning Eestit läbivate kaubamahtude pidev suurendamine. Kavakindel ja koordineeritud müügistrateegia rahvuvahelisel tasandil võimaldab Eesti kui transiidimaa väljavaateid parandada.

Intermodaalsuse arengut toetab Eesti riik mitmeti. Peamiselt toimub see läbi investeeringute infrastruktuuri, seega luuakse paremaid võimalusi konteinterkaupade, sõiduautode trandiidi ja muude tarbekaupade veoks. Otseselt ei ole riigil kavas sekkuda uutes terminalides kasutatavate seadmete ega ka vastavate veovahendite hangetesse. 

Meretranspordi puhul jätkuvad riigi ja riigile kuuluva Tallinna sadama poolt investeeringud infrastruktuuri. Ligi 800 miljonit krooni maksma mineva Muuga sadama idaosa laienduse valmimine suurendab konteinerite käitlemise võimalusi. Lisaks mainitud Muuga sadama idaosa laiendamisele investeeritakse Koidula raudteepiirijaama väljaehitamisse suurusjärgus miljard krooni, samuti tehakse kokku üle 1,2 miljardi küündivaid investeeringuid Rail Baltica trassil (Tartu-Valga ja Tallinn-Tapa lõigul). Kaks riigile kuuluvat suurt transiidiettevõtet (AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Raudtee) teevad riigi toel ja heakskiidul investeeringuid, millest on kasu ka teistes sektoris tegutsevatel ettevõtetel.

Et raudtee veomahud on viimasel paaril aastal peaaegu kaks korda vähenenud, on see kaasa toonud ligikaudu kahekordse infrastruktuuri kasutustasude kasvu. Kuna on selge, et selline trend ei ole jätkusuutlik tegutsemiseks avatud kaubaturul konkurentsis meie naaberriikidega, valmistas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette raudtee infrastruktuuri kasutustasude metoodika muudatuse, mis jõustus mais 2009. Uue metoodikaga kehtestatakse kasutustasude ülem- ja alampiirid hoidmaks meie transpordisektorit konkurentsivõimelisena. Lisaks sellele on ette valmistatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on raudtee läbilaskevõime jaotamise paindlikumaks muutmine.

Maanteetransporti silmas pidades on tähtis piirijärjekordade probleemi lahendamine ning vastavate ooteparklate väljaehitamine. Väljatöötamisel on ka parklate elektroonilise järjekorra süsteem.

Lisaks eelnevale jätkatakse EL fondide abil suuremahulisi investeeringuid maanteeinfrastruktuuri.

Ka selle aasta Logistikaseminaril, mis toimub 24.-25. märtsil Tallinki MS „Baltic Queen“ pardal, kus süvenetakse põhjalikult kahe päeva jooksul intermodaalsuse otstarbekusse, sisuliselt piiramatutesse võimalustesse, efektiivsusesse ning uute tehnika- ning IT-lahendustesse. Lisainfo aadressil www.logistikaseminar.ee.

Artikkel valmis koostöös transpordi arengu talitusspetsialisti Miiko Perisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.