Tugevnev eksport tahab hindu kergitada

Statistikaameti andmetel olid töötlevas tööstuses jaanuaris tootjahinnad keskmiselt 0,2% madalamad kui aasta varem. Tavaliselt on aasta alguses tehtud hindades suuremaid korrektiive, ka 2010. aasta jaanuaris kerkisid eelmise kuuga võrreldes hinnad keskmiselt 0,6%.

Tootjahindade langus on hakanud aeglustuma toiduainete tootmises, ulatudes aastases võrdluses 4,9%ni. Peamiseks põhjuseks on hindade kasv joogitootmises (1,7%) ning hinnalanguse aeglustumine piimatootmises (-8,7). Selleks korraks tundub kiire hinnalanguse aeg sektoris olevat lõppenud. Tootjad on kohanenud uute oludega ning mõningane eksporditurgude tugevnemine on hakanud tootmist toetama.

Jätkuvalt olid tootjahinnad aastatagusest oluliselt madalamad (-8,8%) ehitusmaterjalide tootmises, seda tulenevalt eelkõige madalast nõudlusest. Metallitööstust on samuti tugevasti mõjutanud ehituse madalseis (tootjahinnad -6,7%), lisaks on langenud toormaterjali hinnad. Varasemate kuudega võrreldes on hindade langus ka neis harudes pidurdunud. Üle 5% on tõusnud hinnad keemiatööstuses, kuid pärast eelmise aasta alguse hindade hüpet on hinnatase püsinud juba ligi aasta stabiilsena ning järgnevatel kuudel langeb ka aastane kasvumäär.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas olid ootused müügihindade edasiste arengute osas sarnased viimastele kuudele. Kolmveerand uuringus osalenutest eeldas, et hinnad püsivad järgmisel kolmel kuul muutumatuna. Vähesel määral on suurenenud hinnatõusu prognoosivate ettevõtjate osatähtsus, kuid hindade alanemist ootavaid ettevõtteid oli jaanuaris neist veel rohkem.

Hindade alanemist peeti tõenäolisemaks harudes, mis kuuluvad ka täna suuremate hindade langusega tööstusharude hulka, nagu rõiva- ja tekstiilitööstus, ehitusmaterjalide tootmine, metalli- ja masinatööstus. Samas viimasel ajal on hinnalanguse ootused neis harudes vähenenud. Hindade kasvu prognoosivaid ettevõtjaid oli keskmisest rohkem keemiatööstuses.