Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõstukimüük -90%, alanud on seisakuaasta
2009 aasta oli Eestis enamusele tehnika müüjatele väga raske ja paljudel aladel oli nõudluse vähenemine 30% või enam tavaline asi.
WITS (World Industrial Trucks Statistcs) järgi oli 2009. aastal Eesti tõstukite turu suuruseks 93 ühikut, mida omavahel jagavad paarkümmend erinevat müüjat.Statistika mõõdab tootajtele erinevates riikidest laekunud tellimusi ja 2009. aasta oli erakordne ka selle poolest, et mitmetes riikdies nagu Venemaa, Ukraina, aga ka Läti ja Leedu oli statiska kuude lõikes negatiivne – seega ühel kuul tehtud tellimused järgmisel kuul tühistati.
WITS jälgib ka erinevate tõstuki tüüpide müüki, jaotatdes tõstukid kolme peamisse kategooriasse:
Elektrilised vastukaalutõstukidSisepõlemismootoriga vastukaalutõstukidLaotõstukid
Selline jaotus on ka kõige lihtsamalt tajutav, kuna näiteks Ameerika klasside süsteem on oluliselt keerulisem ja vähem ülevaatlik.
Kui üldiselt on Eurropas jaotus juba pikemat aega 50% vastukaalutõstukid ja 50% laotõstukid, kohati on laotõstukite osa isegi suurem, siis 2009. aastal oli Eestis kolme grupi vahel jaotus peaagu võrdne – igale kolmandik.
Võrdluses Läti ja Leeduga on riikide suurused ja tõstukite müügid saavutanud normaalse jaotuse ja olukord, kus kõigis kolmes riigis müüdi peaaegu ühepalju tõstukeid või Eestis kõigist rohkem, on tänaseks lõppenud.
2009. aastal oli Läti tulemsueks 136 ühikut ja Leedus 236 tõstukit, samas oli seal laotõstukite osakaal oluliselt suurem, Lätis 60% müügist ja Leedus isegi 80%. Selline jaotus tähendab, et aasta jooksul tehti mõni suurem tehing kõige väiksemate tõstukitega, mis arvuliselt on küll suur, aga kuna tegemist on kõige odavamate masinatega, siis rahaliselt on maht oluliselt väiksem.
2010. aastal ei ole ette näha tõstukite turu taastumist ja oodata on, et kogu nõudlus jääb 2009. aasta tasemele, seega jälle tuleb müüjatel jagada alla 100 ühikuga turgu ning sellest müügist ka ellu jääda. Kuigi mitmel pool on märke majanudse paranemisest, siis tõstukite turule ei saa positiivsust oodata, kuna möödunud buumi aastatel müüdi tõstukeid oluliselt rohkem kui tegelikult pikas perspektiivis neid vaja on.
Võrreldes muude riikidega ja arvestades Eesti elanike arvu, peaks normaalne tõstukite turg olema 300 ja 500 ühiku vahel, sõltuvalt ka sellest, kuidas satuvad tõstukite vahetamise tsüklid. Kuna mitmel aastal müüdi tõstukeid oluliselt rohkem, kui normaalselt vaja läheks, siis kulub veel mitu aastat, kus turg ei taastu, kuna kasutatavaid masinaid on veel piisavalt ja juurde midgai ei vajata.
Samuti on raskes olukorras tavaline tõstukite kasutusaja pikenemine kuni kaks korda ja ka see vähendab uute tõstukite vajadust.
Hetkel kuum
Mujal Euroopas loodetav teenimisvõimalus suuremast hooldusest ja remondist ei pea samuti Eestis paika, kuna kasutusintensiivsus on vähenenud, tõstukijuhte saab valida, mis oluliselt säästab tehnikat ja varumasinaid on piisavalt. Seega ei ole oodata ka selles osas erilist turu paranemist ja vaikelu jätkub ka 2010. aastal.
2009. aastal toimus ka mitmeid muutusi turosaliste hulgas. Toyota muutis tegutsemispõhimõtteid sulgedes kontorid. Rocla loobus Eestis tegutsemisest üldse. Muutusi on oodata ka 2010 aastal, kuna ilmselgelt kõigile müüjatele ja hooldajatele enam tööd lihtsalt ei jätku.
Kindlasti jäävad veel mõneks ajaks alles nende tootjate esindused, kes hoiavad kinni buumieelsest valgete laikude puudumise poliitikast (kaardil ei tohtinud olla ühtegi riiki ega piirkonda, kus puudus esindus, kasumlikkus ei olnud tähtis) ja seetõttu lihtsalt peavad iga hinnaga edasi tegutsema.
Selline suhtumine oli veel 4-5 aastat tagasi valdav. Eelmisel aastal toimus murrang ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on paljud tootjad sellest loobunud ega üritagi päris igas riigis tegutseda.
Edasi tegutsevad ka konservatiivselt majandanud ettevõtted, kes on jäänud oma põhitegevuse juurde ega tormanud kaasa kinnisvaraarenduse või ülikiire laienemisega. Samas on ilmselgelt oodata 2010. aastal mitmeid muudatusi.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
3
4
Viimased uudised
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele