Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raudteefirmade aruandlus kui absurditeater
Iga-aastane aruandlus, mida Eesti riik siinsete raudtee-ettevõtete käest nõuab, on hetkel ühelt poolt puudulikult reguleeritud ja teisalt põhjendamatult detailne ning bürokraatlik.
Raudteeseaduse järgi on raudtee- ja veeremiomanikel ning samuti raudteeveoettevõtjatel kohustus esitada iga-aastaselt hiljemalt 15. jaanuaril Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) aruanded oma tegevuste nõuetekohasuse kohta.
Sealjuures tekkis ettevõtjatel alates 2008. aastast kohustus esitada TJA-le aruanne raudteeohutuse olukorra kohta. TJA-l on õigus kontrollida esitatud aruannete õigsust ja nõuda ettevõtjatelt nende esitamist aastaringselt, kui selleks peaks ilmnema põhjendatud vajadus. Kohustuslike aruannete vormide kehtestamise on seadusandja teinud ülesandeks majandus- ja kommunikatsiooniministrile.
Paraku on aga majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega „Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormid“ kehtestanud üksnes TJA-le esitatavate raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormid.
Samas raudteeseaduse järgi ettevõtjatele kohustuslikku aruannet raudteeohutuse olukorra kohta ei ole majandus- ja kommunikatsiooniminister siiani kehtestanud. Nii on tekkinud mõneti kurioosne olukord, kus ettevõtjatel on kohustus esitada aruanne kohustuslikus vormis, mida majandus- ja kommunikatsiooniminister ei olegi kehtestanud. Kuigi TJA on avaldanud ettevõtjate aitamiseks oma kodulehel kohustuslike aruannete elektroonilised vormid, siis ka sealt ei leia juhist raudteeohutuse olukorra kirjeldava aruande koostamise kohta.
Nimetatud puuduse tõttu tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust „Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormid“ lähiajal täiendada aruandega raudteeohutuse olukorra kohta.
Nimetatud määruse muutmisel oleks mõistlik üle vaadata ka muud määruses kajastuvad vormid. Näiteks tekib küsimus, kuivõrd eesmärgipärane on ettevõtjale pandud kohustus selgitada TJA-le igaaastaselt tema raudteed iseloomustavaid andmeid, kui raudteeseaduse järgi väljastab raudtee ehitus- ja kasutuslubasid TJA ise. Seega nimetatud teave on järelevalveasutusel tegelikult juba olemas.
Samuti võib olla asjakohatu küsida väiksematelt raudteeomanikelt aruannet liiklusgraafiku täitmise kohta reisirongide osas, sest reisirongid neil raudteedel ei sõida. Samuti on küsitav, kas ettevõtjad peaksid loetlema iga-aastaselt üles dokumendid, mis on raudtee tehnokasutuseeskirja järgi nende tegevuses kohustuslikud.
Loodetavasti õnnestub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, TJA ja ettevõtjate koostöös täiendada määrust selliselt, et selles oleks kajastatud kõik kohustuslikud aruanded ja loobutud oleks ebavajalike andmete iga-aastase esitamise nõudest.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ettevõtte juht, kui otsid oma logistikafirmasse töötajaid, siis vaata siia
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele