Maksehäireandmeid võib avaldada ka võlgniku nõusolekuta, teatab andmekaitseinspektsioon.
Andmekaitse Inspektsioon koostas maksehäireandmete avaldamise kohta selgitava juhise, mille kohaselt on võlaandmete avaldamine lubatud ilma inimese nõusolekuta, kuna teiste isikute kaitse halbade tehingute eest on olulisem kui võlgniku eraelu riive.
Samas kehtivad maksehäireandmete avaldamisel ka võlgnikku kaitsvad piirangud. Näiteks ajalised kitsendused – vanu võlaandmeid ei saa avaldada lõputult. Korralikult käitunud võlgnik peab oma äramaksutud võlgnevuste ajaloost vabanema.
Ka on püütud vähendada võlaandmete väärkasutuse riske. Inimesel on õigus teada saada, milliseid andmeid on tema kohta kogutud ning kes ja miks on tema kohta päringuid teinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juhis koostati kõikide osapooltega põhjalikult konsulteerides ning sellega on võimalik tutvuda inspektsiooni veebilehel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.