Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand lisas, et see investeering on kaudselt seotud ka hiinlaste konteinertermninaliga. "Kogu idaosa töid alustati 2009. aastal, tööd käivad ja peavad valmis saama 2011. aastal, et saaks selle kindlate partnerite kasutusse anda," seletas ta.
Raidi sõnul kulub sellest investeeringust osa ka sadama ida- ja lääneosa ühendustee rajamisele. Mõlema mehe kinnitusel on tegemist väga soodsa laenuga. "Lisaks on see meile Euroopa poolt ka usalduseavaldus," nentis hea meelega Kaljurand.
Seega on EIB poolt varasemast madalamaks peetud sadama riskimarginaal tunnustuseks ettevõtte pingutustele tootluse säilitamisel ka rasketel aegadel.
Raid tõdes, et veel pole seda laenu kätte saadud, kuid peatselt on see kohal. Selle aasta lõpuks peaks Tallinna Sadama laenukoormus olema 2,6 miljardit krooni. Järgmise aasta lõpuks peaks see tõusma 2,7 miljardile kroonile.
2009. aasta 14. detsembril sõlmis AS Tallinna Sadam sõlmis Euroopa Investeerimispangaga laenulepingu. Selle lepingu mahuks on 180 miljonit krooni ehk 11,5 miljonit eurot ja laenuperioodi pikkuseks maksimaalselt 15 aastat.
Laenu on võimalik välja võtta kahes osas ujuva või fikseeritud intressimäära baasil, mis fikseeritakse iga osa väljavõtmise hetkel eraldi. Laenulepingus fikseeritud ettevõtte riskimarginaal on 0,39% aastas, mis on 0,02% madalam kui käesoleva aasta veebruaris EIBga sõlmitud laenulepingus fikseeritud ettevõtte riskimarginaal. Lõplik laenumarginaal, mis koosneb ettevõtte riskimarginaalist ja EIB poolt kaasatava laenukapitali hinnast, selgub laenu väljavõtmise hetkel. AS Tallinna Sadam planeerib laenu välja võtta 2010. aasta esimeses pooles.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi esitatud eelnõu kohaselt annab riik ASile Tallinna Sadam laenu kuni 50 miljonit eurot tähtajaga kuni 15 aastat, edastab valitsuse pressibüroo.
Tallinna Sadam saab Euroopa Investeerimispangalt kuni 15 aastaks laenuks 180 miljonit krooni, teatab firma pressiteates.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.