Eesti sadamate kaubakäive selle aasta üheksa kuu lõikes oli 28, 472 miljonit tonni, mis on 1,232 miljonit tonni ehk 4,5% rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Läti ja Leedu sadamate kaubakäive oli samade perioodide võrdluses miinuses, edastab Logistics Finland.
Kaubakäive 2009. aasta üheksa kuu kohta oli Läti sadamates 47,121 miljonit tonni, mis on 426 800 tonni ehk 0,9% vähem, kui eelmise aasta samal perioodil. Leedu sadamates oli see näitaja selle aasta kohta 26,55 miljonit tonni, mis on 3,467 miljonit tonni ehk 11,6% vähem, kui eelmise aasta samal perioodil.
Selle aasta üheksa kuu kohta oli Tallinna Sadama kaubakäive 23,348 miljonit tonni, mis on 6,8% rohkem, kui eelmise aasta samal ajal. Tallinna Sadamale järgneb Riia Sadam 22,367 miljoni tonniga, mis on 1,9% eanm, kui eelmisel aastal. Ventspilsi sadamas oli see näitaja selle aasta kohta 20,705 miljonit tonni, mis aga on 2,9% vähem, kui eelmise aasta samal ajal. Leedulaste Klaipeda Sadama kaubakäive selle perioodi kohta oli 20,1234 miljonit tonni, mis on koguni 13,1% vähem kui eelmise aasta samal perioodil
Selle aasta üheksa kuu jooksul oli kolme Balti riigi sadamate kauba käive ühtekokku 102,143 miljonit tonni. See on 2,662 miljonit tonni ehk 2,5 % vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Kui üldisest kaubaveost sadamate kaudu moodustasid lätlaste sadamad 46,1% ja leedulaste omad 26%, siis eestlaste sadamate osa oli 27,9%.
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.