Tõstukite müük Baltikumis aastaga praktiliselt nullis

Samas kajastab see tulemus pigem tulevikumüüki – kui palju on esitatud tehastele tellimusi tõstukite müüjate ja diilerite poolt. Kui tellimusi pole, siis tehased ka midagi ei tooda. Tõstukeid üldjuhl lattu ei toodeta, mõned üksikud tootjad teevad valmis pooltooteid, aga enamus alustab tootmist alles peale tellimuse saamist, rääkis ta.

Tõstukite laoseisud tekivad ahelas ainult müüjate juures. Sel aastal on püütud varusid olulislet vähendada, see omakorda on andnud võimlause klientidele osta masinaid kuni 30% ja vahel ka rohkem soodsamalt. Siiski on sellised hinnad võimlaikud ainult laos olevate masinate müümisel. Kui need osta saavad, siis jäävad hinnad tasemele, kus need olid varem, kuna tootjate hinnad ie ole muutunud. Pigem on oodata hinnatõusu - kallinevad ju toorained ja müüjad ei saa alla omahinna pidevalt müüa.

Kui Baltikumis on tõstukite müük langenud nii 2008ndal, eriti olulislet 2009ndal aastal, siis mujal Euroopas jätkati 2008. aastal sama mahuga kui 2007. aastal – mingit langust tõstukite müügis praktiliselt ei olnud, mõnes riigis läks müük 2008. aastal isegi ülespoole.

 Eesti tõstukimüüjate tellimused tehastele 2009 suvel:

Juuni 5 tk, juuli 3 tk, august 2 tk

See on siis ka kogu Eesti turu maht ja aasta kokkuvõttes on 100 ühiku piiri ületamine juba väike ime, pigem võib oodata selle jäämist sellest allapoole, tõdes Märtsoo.