Andmeedastus kolib paberilt arvutisse

Vastupidiselt laialt levinud arusaamale ei ole e-kirjaga saadetud PDF-arve päris õige e-arve, sest saajal ei ole võimalik infot majandustarkvarasse ilma lisatööd tegemata sisestada ja internetipangas ülekannet teha. E-arve puhul on see aga võimalik ning kaetud on kogu arvete käsitlemise tööprotsess.

Kindlasti ei tohi mööda minna veel ühest olulisest aspektist, milleks on looduse säästmine. E-arvetele üleminekul vähenevad eelkõige tööjõu-, paberi-, printeri- ja kütusekulud ning ettevõtted saavad üha rohkem keskenduda oma põhitegevustele. Arvestuslikult kulub energiat ühe paberarve edastamisele sama palju, kui ühe 40W lambipirni põlemiseks ühe kuu jooksul.

Uusi tooteid ja teenuseid peetakse reeglina innovatsiooniks. Oskus valmistada midagi, mida keegi teine ei suuda, või teha seda meetodil, mis on parem kui kellelgi teisel, annab võimsa eelise. 

Täna moodustavad kogu kirjade mahust arved, teatised jms ca 80 protsenti, postkontoris müüakse enamjaolt marke, kaarte ja ümbrikke. Tulevikus võiks postkontorist saada aga kõiki riigi poolt pakutavaid teenuseid ning koju postkasti tuleks ainult suunatud personaalne reklaam, mis konkreetset klienti huvitab. Kalamehele kalastusalane, aednikule aiandusalane, noortele peredele lastega seonduv reklaam jne.

Pakk tuuakse sinna, kus inimene parasjagu viibib ning arved ja ametlikud dokumendid liiguvad vaid e-kanalis. Mis ajalehtedest saab? Jäägu see arutelu juba väljaandjate ja ühiskonnategelaste diskuteerida. Meie kanname neid hea meelega laiali ka edaspidi.

Uue aastatuhande esimese kümnendi lõpul pakuvad postiettevõtetele karmi konkurentsi elektroonilised sidevahendid, postituru avanemise tingimustes aga uued turule sisenejad.

Postiteenused on Euroopa Liidus (EL) oluline majandussektor. Näiteks 2004. aastal tõid postiteenused EL-is sisse umbes 90 miljardit eurot ehk ligikaudu 1% EL-i SKP-st.