Autor: Tiit Elner • 30. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pikema loo sel teemal tõi välja üliriigitruu Vene infokanal Regnum ähvardava pealkirjaga "Venemaa määras kindlaks Eesti kaudu masuudi transiidi lõpetamise tähtaja."

Mõjukas asepeaminister Ivanov võttis sõna hiljuti Ust-Luuga sadama ehitust külastades, Eestis on mõned transiidiäri osalised juba nimetanud seda liiga suurte sõnade tegemiseks. Naftat liigub praegu läbi Eesti vähe, bensiini praktiliselt üldse mitte, masuudi osas on Eesti veel tegija: 2009.a. I kvartalis liikus seda 4 mln tonni ehk aasta varasemaga sama palju. Valmiva Ust-Luuga masuuditerminali aastavõimsus on 24 mln tonni.

Eestis liigub masuut läbi Vopak EOS terminalide, eelmisel aastal oli see 15,7 mln tonni. Parimail päevil on Vene nafta ja naftatoodete transiit läbi Eesti olnud 22 mln tonni aastas. Ust-Luuga suudab valmides vastu võtta kuni 150 000 tonnise veeväljasurvega laevu, kuid erinevalt Tallinnast külmub talvel kindlalt kinni, mis toob kaasa lisakulu kõrgema jääklassi tankeritele ja jäämurdmisele.

Samas on ta majanduslikult ahvatlevalt lähedal Leningradi oblastis Kirišis asuvale naftatöötlemistehasele. Vene raudtee teatel on Eesti osatähtsus Venemaa masuudi ekspordis praegu kolmandik. Loos oli ühe peamise küljena välja toodud mitmete tootjate ja vahendajate valmidus Tallinnalt ümber orienteeruda Vene sadamatele: olgu siit- või sealtkaudu, äri peab käima.

Juba 2007. aasta kevadel teatas transpordiminister Igor Levitin, et energiakandjate eksport läbi Balti riikide tuleb täielikult Venemaale üle viia, seejärel on see ka oluliselt kahanenud.