Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merenduse arengukava loomise ettepanek lükati tagasi
Riigikantselei dokumendiregistrist selgub, et merenduse arengukava koostamise ettepaneku töömaterjal on praeguseks bürokraatiakoridoridesse toppama jäänud.
Mereblog vahendas, et "vabariigi valitsuse reglemendi" punkti 46 alusel lõpetab riigikantselei majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 19. mail 2009. a esitatud korralduse "Valdkonna arengukava "Eesti merenduspoliitika" koostamise ettepaneku heakskiitmine" eelnõu ettevalmistamise vabariigi valitsuse istungile, kuna esitatud valdkonna arengukava ettepanekus esitatud info ei anna piisavat põhjendust sellise arengukava koostamiseks vabariigi valitsuse poolt heakskiidetava arengukavana.
Viidatakse töö üldsõnalisusele ja mõnedele vigadele bürokraatiareeglite täitmisel. Nimelt olevat arengukava ettepanekus on merenduse valdkonna peamised probleemid välja toodud väga lühidalt, avamata probleemi tausta või selgitamata, miks toodud väide probleemiks on. Näiteks on probleemina välja toodud, et Eestis on sadamate haldamine väga erinev, ulatudes 100% erasadamatest kuni 100% riigile kuuluvate aktsiaseltsideni, aga ei ole selgitatud, miks sadamate erinev omand probleeme tekitab. Osa probleeme on välja toodud vaid ühelauseliste väidetena, näiteks: „Probleemiks on jäämurdmisproblemaatika – puudub riiklik jäämurdmisvõimekus“ või „Probleemiks on meremeeste elamis- ja töötingimuste regulatsioon“.
Dokumentidega tutvudes ministeeriumite kooskõlastusi lugedes hakkas Mereblogile silma see, et enamusel ei ole kooskõlastamisel mingeid ettepanekuid, vaid välisministeerium on teinud märkusi vormistuse kohta ja riigikantselei ettepanekud mainitud juba eespool.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.