Autor: Mariliis Pinn • 8. juuni 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rauteeseadus läheb muutmisele
Raudteeseaduse muutmise tingib eelkõige vajadus ajakohastada raudteeseaduses kehtestatud vastutuskindlustuse miinimummäärad, ühtlustada avalikuks raudteeks mitte määratud raudteede majandamise korda ning muuta vedurijuhiloa väljastamise korda, selgus e-õiguse süsteemis olevast selgituskirjast.
Seaduse üheks põhiliseks muudatuseks on avalikuks raudteeks mitte määratud raudtee ehk mitteavaliku raudtee majandajale vastutuskindlustuslepingu ja ohutustunnistuse teise osa (tegutsemise ohutustunnistuse) kohustuslikuks muutumine. Hetkel puudub seaduses ühtne regulatsioon, mis kohustaks mitteavalikku raudteed majandavat ettevõtjal oma tegevust üldises plaanis korraldama ning võimalike tagajärgede eest materiaalselt vastutama.
Teine oluline muudatus on seotud vedurijuhiloa väljastamise korra muutmisega. Selle kohaselt ei pea vedurijuhiloa või selle kehtivuse pikendamise taotlejad tulema Tehnilise Järelevalve Ametisse (TJA) Tallinnas, et esitada vajalik avaldus ning teha nõutav teooriaeksam. Taotlejale tehakse võimalikuks teostada esmased toimingud (avalduse esitamine, riigilõivu tasumine), sooritada teooriaeksamit lähimas Eesti Autoregistrikeskuse (ARK) kontoris ning sealsamas saada kätte ka oma vedurijuhiluba. Samuti võetakse seadusega üle direktiivid 2007/58/EÜ ja 2008/68/EÜ.
Lisaks on eelnõusse lisatud mõned raudteeseadusega mitte seotud riigilõivuseaduse muudatused, mis reguleerivad riigilõivu tasumist raadioside ja sageduslubade, riigisisese bussiveo liiniloa taotlemise ning Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse toimingutega seoses. Need riigilõivuseaduse muudatused on lisatud käesolevasse eelnõusse põhjusel, et lähiajal pole eraldi riigilõivuseaduse muutmist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette näha.
Riigilõivuseaduse lisa 3 punkti 11 preambuli muutmisega kaasnevaid täiendavaid riigieelarve tulusid ei ole hetkel võimalik täpsemalt prognoosida, kuna tegemist on alles turule tuleva uue tehnoloogiaga, mistõttu ei ole võimalik ette näha, kui palju sageduslube ning millisesse sagedusvahemikku neid taotlema hakatakse. Esialgse prognoosi kohaselt võib rääkida täiendava riigilõivu laekumisest suurusjärgus 50 000 krooni.
Ülejäänud eelnõus esitatud muudatused on eelkõige senise regulatsiooni täpsustused, lähtudes praktikas kerkinud asjaoludest või probleemidest.
Seaduse rakendamine toob riigieelarvele kaasa täiendavaid tulusid läbilaskevõime taotluse esitamise eest makstava riigilõivu kujul.
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!