Möödunud aastal tasustati börsifirmadest kõige heldemalt Tallinki juhatuse liikmeid, kelle igakuine keskmine töötasu ületas poole miljoni krooni joone.
Tallinki nõukogu oma juhatajatele makstavat tipptasu kommenteerida eriti ei soovinud. "Vaadake, majandusaasta aruandes on kõik info olemas, mida te vajate. Head päeva," ütles nõukogu liige Kalev Järvelill ja pani telefonitoru hargile.
Teine nõukogu liige Ain Hanschmidt ei soovinud teemat kommenteerida ning soovitas pöörduda pressiesindaja poole.
Tallinkit esindav Luulea Lääne märkis, et juhatuse töötasude juures mängis olulist rolli preemia 2005./2006. majandusaastal Silja Line'i ülevõtmisel tehtud töö eest. "Suurtehingu ja sellele järgnenud suuremahuliste tööprotsesside kujundamise ja juhtimise eest makstud preemiad olid töötasude mahu erakorralise tõusu põhjuseks," ütles ta. Lääne lisas, et preemiate vastavust tuleks võrrelda eelkõige 2006. ja 2007. aastaga, mil ettevõtte tulemused olid väga head, sest hoolimata suurtest investeeringutest teenis ettevõte üle miljardi krooni kasumit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.