Autor: Mariliis Pinn • 9. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Nendega on meil varem ka probleeme olnud. Nad omavolitsevad, ei kooskõlasta sõiduplaane nagu nad peaksid. Osa väljumisi jääb neil ära,“ kinnitas Kokser, et nemad väikevedajaid ei kiusa.

„Korraldasime 2007 riigihanke, mille nad võitsid, kuid lepingut keeldusid nad allkirjastamast. Me olime sunnitud uue hanke korraldama,“ lisas ta.

Mauman Reiside juht ja omanik Martti Penu kommenteeris täna pankrotimenetluse algust, et ta ei suuda enam sõita ja riigiga võidelda. „Riigi bussid sõidavad ees, meie tühjalt järgi,“ märkis ta.

Ago Kokseri sõnul on esmatähtis panna ressurss avalikke vedudesse. „Kui reisid jäävad ära, on sõitjad ju hämmeldunud. Kõik peab olema korrektne ja reisijate teenindamine tagatud. Teisiti ei ole mõeldav. Seni on avalikud liinid selle tagada suutnud,“ on MTÜ juht kindel.

Kokser selgitas, et pikaks perspektiivis on plaan korrastada Harjumaa bussiliiklus. Seni sõitsid ettevõtted enamuses nn kommertsliine, mida riik ei doteeri. MTÜ on hakanud aga aktiivselt asunud liinivõrku korrastama ja paljudesse kohtadesse tekib avalikke liine juurde. „Tegeleme jõudumööda liinivõrgu korrastamisega. Sinna, kus nõudlust on, paneme busse juurde,“ lisas ta.

Avaliku liini tuludest on tema sõnul 40% piletitulu ja 60% maksab riik dotatsioonina. Piletitulust riisub sealjuures kommertsliini sõitev vedaja Kokseri sõnul koore ja avalikule liinile jääb vaid lõss. „Meie peame vedama koolilapsi ja sõitma ka siis kui ei ole tipptund,“ lisas ta.

Kokseri sõnul on kavas suurem osa bussiliine nn avalikeks liinideks muuta ja nn kommertsalustel jääksid sõima nn mugavusliinid. Selleks on valmis kirjutatud juba 23 mln krooni maksev projekt, et analüüsida liinivõrku ja selle efektiivsust.

Hiljemalt aastaks 2010. on plaanis avada avalikud liinid ka Maardusse ja Sauele, kuhu praegu sõidavad vaid kommertsliinid.

„Loomulikult, riigi raha läheb vähem. Kommertsliine sõidavad firmad vaid tipptunniajal ja siis kui neile sobib. Avalikel liinidel on kohustus kõik peale võtta ja ka muudel aegadel sõita,“ selgitas ta.

Ta möönis, et probleemid tekkisid 2001. aastal, kui  avalikud liinid erakätesse anti. Praegu on läbivad bussid avalikel liinidel 4 miljonit kilomeetrit aastas ja kommertsliinid 9 mln aastas. „Kommertsliine võiks aastas olla 2-3 miljoni kilomeetri jagu. Peamiselt mugavusliinid,“ lisas ta.