Eesti taksojuhtide liit blokeeris kohtu kaudu linnavalitsuse katse taksondust korrastada.
Tallinnas teenindavad inimesi sajad korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti hasartmängusõltuvuses või alkoholismi küüsis vaevlevad taksojuhid, väidab Tallinna Transpordiameti osakonnajuhataja Ruth Pärn, kirjutas nädalaleht Den za Dnjom.
See oli üheks põhjuseks, miks otsustati kutsuda korrale neid taksofirmasid, kes oma juhtide tausta, väljanägemist või kombeid ei uuri ja kes tarvitavad ametivendade vastu vägivalda.
27. veebruaril alustas linnavalitsus oksjonit, millele olid välja pandud taksojuhtide poolt tänu klientide rohkusele kõige hinnatumad peatuskohad Viru tänava alguses ning Suur-Karja ja Müürivahe tänava nurgal. Eesmärgiks oli anda need rendile kas ühele või mitmele taksofirmale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Just nende taksopeatuste kohta on paljud taksojuhid kaevanud, et seal võimutsev, kummaliste firmadega seotud «taksomaffia» on taksojuhtidel, kes pole seal seismise eest eraldi «katust» maksma soostunud, kummid läbi torganud.
20. märtsil aga konkurss peatati, sest taksojuhtide liidu juhataja Lembit Poolak oli selle kohtus vaidlustanud. Poolaku loogika on seejuures lihtne: kuna kõik taksojuhid peavad võrdselt riigile makse tasuma, on neil ka võrdne õigus kõigis peatustes kliente oodata.
Poolak ei taha seega tunnistada, et eriti probleemsed on just mainitud kaks taksopeatust, samas kui seismise eest väljaspool vanalinna asuvates taksopeatustes ei toimu taksojuhtide vahel mingeid kaklusi.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.