• 31.03.09, 14:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti ei taha raskeveokeid maksustada

Eile arutati Brüsselis uut raskeveokite maksustamise kontseptsiooni, Eesti jaoks on oluline, et direktiivi rakendamine jääks vabatahtlikuks.
Toimus Euroopa Liidu  ministrite transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istung Brüsselis. Arutati  transpordi teemasid nagu raskeveokite maksustamise direktiivi küsimuses, samuti on arutlusel autojuhtide tööaja korraldus.
Kohal viibinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe sõnul oli üks olulisemaid küsimusi just raseveokite maksustamine.
Pärgmäe sõnul toimus poliitiline arutelu uue rakseveokite maksustamise kontseptsiooni üle. „Arutati transpordi välikulude, nagu müra, heitgaasid ja ummikud, maksustamist,“ selgitas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Põhiliselt oli arutelu all, kuidas ummikuid maksustada ja Pärgmäe sõnas, kogu kontseptsioon on toores. „Kui heitgaaside puhul on lihtne. Vaatad sõiduki passis CO2 eraldumise ja teades läbitud kilomeetreid saab selle välja arvutada. Ummikud aga ei teki lineaarselt. Need tekivad teatud ajal ja teatud kohtades ning kui avariid on ja avariisid tekitavad üldiselt väikesed autod. Miks veokid peavad selle kinni maksma,“ selgitas ta ummikumaksu segaseid asjaolusid. 
Asekantsleri sõnul on 2/3 Euroopa Liidu liikmetest ummikute maksustamise vastu ja leiavad, et selle peaks kaugemasse tulevikku lükkama.„Kõige olulisem
Eesti jaoks on, et raskeveokite maksustamine jääks riikidele vabatahtlikuks. Iga riik peab saama valida, kas rakendab direktiivi või mitte,“ lisas Pärgmäe. Praegu Eestis raskeveokeid ei maksustata ja seda ei soovita ka tulevikus teha. „Oleme leidnud, et raskeveokite maksustamisest Eestis oleks rohkem kahju kui kasu. Ei taha vedajatele uut koormat lisada ja nende konkurentsivõimet alandada. Samas raskeveokitega seotud probleemid on riigiti erinevad ja Kesk-Euroopas liigub neid rohkem, kui ääremaal,“ lisas ta.
Pärgmäe sõnul on tõenäoline, et direktiiv võetakse vastu sügisel, kuid siis läheb veel aega, kuni see kehtima hakkab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.02.26, 15:03
Laopindu justkui jagub, kuid alla 100m² suuruse lao leidmine on endiselt väljakutse?
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele