Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Žilkin: ettevõtted võiksid kokku leppida osadest liisingautodest loobumises
„Kui Berliini müür langes ja Ida-Berliini kinnisvara oli palju pakkumisel, siis kohalikud kinnisvara ärimehed lasid kvartaleid õhku, et nõudlust ja pakkumist tasakaalustada,“ tõi ta näite, samas ei usu ta, et riik ideed toetaks ja liisingupakkujate kahjud korvaks.
„Eestis on liiga palju liisingu autosid, paar tuhat on üle. Tekib lumepalliefekt, liisingu firmad nõuavad vedajatelt raha või lisatagatisi. See võib viia kogu turu kokkukukkumiseni,“ lisas ta.
Žilkini sõnul on veohinnad sellised, et liisingut ei ole võimaik maksta, ka ei kata need autode hoolduskulusid.
Seotud lood
Umbes pooled 8000 rahvusvahelist veolitsentsi omavatest sõidukitest on üle, leiab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president ja autotranspordifirma Lajos omanik Einar Vallbaum.
Swedbank Liisingu portfellides on langus olnud ca 5%, sammuti märkab keerulisemate aegade saabumist SEB.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele