Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Žilkin: ettevõtted võiksid kokku leppida osadest liisingautodest loobumises
K.Trans Pluss OÜ juhatuse liige Andrei Žilkini sõnul võiksid ERAA, riik ja liisingfirmad kokku leppida, et mingi arv veokeid korjatakse turult ära.
„Kui Berliini müür langes ja Ida-Berliini kinnisvara oli palju pakkumisel, siis kohalikud kinnisvara ärimehed lasid kvartaleid õhku, et nõudlust ja pakkumist tasakaalustada,“ tõi ta näite, samas ei usu ta, et riik ideed toetaks ja liisingupakkujate kahjud korvaks.
„Eestis on liiga palju liisingu autosid, paar tuhat on üle. Tekib lumepalliefekt, liisingu firmad nõuavad vedajatelt raha või lisatagatisi. See võib viia kogu turu kokkukukkumiseni,“ lisas ta.
Žilkini sõnul on veohinnad sellised, et liisingut ei ole võimaik maksta, ka ei kata need autode hoolduskulusid.
Umbes pooled 8000 rahvusvahelist veolitsentsi omavatest sõidukitest on üle, leiab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president ja autotranspordifirma Lajos omanik Einar Vallbaum.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.