Veohinnad surutakse alla

Nelja autoga Eestis ja Euroopas kaubavedusid teostav OÜ Marilaine kahtlustab, et suured transpordifirmad ei kohku tagasi ka alla omahinna sõitmast, et vaid niigi väheseid tellimusi endale krahmata.

OÜ Marilaine logistikajuht Katrin Päll märkis, et iseäranis rõhuvaks muutus hinnasurve läinud aasta lõpus, kuigi esimesi märke tellimuste kokkukuivamisest ja tavalisest ägedamast hinna üle kauplemisest ilmes juba peaaegu aastapäevad tagasi. Praegu on Pälli sõnul vähemaks jäänud nii ettevõtte püsikliente kui ka ekspediitorfirmadest tulevaid tellimusi, veoteenuse hinnad on aga drastiliselt kukkunud. Nii on mõni Marilaine veok pidanud juba oma kuu aega jõude seisma.

„Praegu eeldatakse, et transpordi eest makstakse vaid kütuse ja juhi palga ulatuses. Sellisel moel on aga võimatu isegi liisinguvaba autoga ots-otsaga välja tulla," tõdes Päll.

„Veomahu massiga me lüüa ei suuda, jääbki vaid hind, aga veohind on all nii Eesti kui Euroopas, viimati langes see 20 eurosenti kilomeetri kohta,“ selgitas ta. „"Kuigi suured vedajad seda tunnistada ei taha, võib praegu küll läbi näha, et sageli tehakse vedusid dumpinghindadega.“

DSV Transpordi juht Jaan Lepp ei ole nõus väitega, et veohinnad suruvad alla ekspedeerijad. „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Käib üleüldine hinnasõda,“ ütles ta. „Veovõimust on üle.“ Hinnasõda pidi karm olema ka vedajate seas, kes ise tema sõnul üksteise võidu hindu alla pakuvad.

Siiski ei olnud ta nõus, et hinnad ainult langevad, vaid tõi välja, et import väheneb ja eksporditava kauba veohinnad kasvavad. „Keegi ei taha enam midagi sisse tuua, sest ei osteta,“ lisas Lepp.

ERAA peasekretär Toivo Kuldkepi sõnul on vedajate vaheline konkurents nii tihe, et hinnad surutakse vägisi alla. „Kõik pakuvad üksteise võidu,“ ütles ta lisades, et teenuse tellija ei kohku tagasi hindu alla kauplemast. Samas ei usu ERAA peasekretär, et ekspedeerijad üritaksid hindu alla lüüa, vaid nad üritavad ise omadega toime tulla.  „Täitsa normaalne ülitihe konkurents,“ lisas ta. „Pakutakse ükskord alla oma hinna vedu, lootuses, et peagi läheb olukord paremaks, kuid ei lähe ja nii need pankrotid tulevadki,“ kirjeldas ta veofirmade rasket elu.

Kuldkepp loodab, et kolme aasta pärast on olukord parem, võib-olla ka varem. „Praegu hakkavad pangad võlgu olevatelt firmadelt liisingumasinaid ära korjama,“ lisas ta. Tema meelest on üks tegur, mis olukorra keeruliseks teeb, see et väga palju on liisingu veokeid. Paljudes firmades üle 80%di, on ka ettevõtteid, kus ainult liisingu veoautod ongi. „See töötab nagu taksomeeter. Ja kui veok ära võetakse tuleb makseid tasuda ju seni, kuni auto on realiseeritud,“ lisas ta.

Loe lisa Äripäeva homsest logistka rubriigist.