Autor: Mariliis Pinn • 23. märts 2009

Tallinn süüdistab teeaukudes Ansipit

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš tõdes, et riik ei eralda piisavalt raha, et pealinn, saaks tänavaid lappida.

Kui 2008. aastal eraldas riik Tallinna linnale teede korrashoiuks 71,7 miljonit krooni, siis praeguse seisuga kavatseb riik pealinna teedehoiuks eraldada üksnes 17,9 miljonit krooni.

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš tõdeb, et järjekordselt vähendab riik omavalitsustele eraldatavat rahalist toetust linna ühe põhifunktsiooni täitmiseks ehk teerajatiste korrashoiuks, vahedas Raepress. „Küllap ei pea riik oluliseks selle funktsiooni täitmise reaalset vajadust. Aukude pildistamine ning nende kokkulugemine on viimastel aastatel ajakirjanduses jõuliselt moes ja seda teevad peaaegu kõik meediaväljaanded. Sel juhul peaksid ka ajakirjanikud nüüdseks juba teadma, kui suur kuluallikas on teede korrashoid Tallinna linnaeelarves,“ selgitas Boroditš. „Kahjuks ei ole aga ajakirjanikud augu juurest augu juurde jooksmise kõrvalt leidnud aega süvenda riigieelarvesse, et sealt auke leida – vastasel juhul näeksid nad ka seda, kui väikesed  summad on riigil Tallinna linna teehoiuks kavandatud.“

Kui möödunud aastal oli Tallinnal teerajatiste korrashoiuks 101 miljonit krooni, siis selleks aastaks on planeeritud 85 miljonit krooni. „Rahandusministeeriumi seisukohalt loetakse 2009. aastaks kohalikele omavalitsustele teede rekonstrueerimiseks eraldatud välisrahastus teeseadusega ettenähtud eraldiste katteks,“ nentis Boroditš. „Kui riigi toetus pealinnale väheneb, on iseenesest selge, et peame puuduoleva summa leidma teistest allikatest.“

Riigikogu otsustas veebruaris vähendada kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra 11,9%-lt 11,4%-le, mille tagajärjel väheneb tulumaksueraldis linnaeelarves tänavu ligikaudu 126 miljoni krooni võrra. Ühtlasi vähendas riik Tallinna linnale mootorkütuse aktsiisist laekuvaid vahendeid.

Abilinnapea tõdeb, et pealinna teekatete lagunemist põhjustab ühelt poolt kliimast tingitud faktorid: kiiresti vahelduvad külma- ja soojakraadid mõjuvad eriti kahjulikult asfaltkattele,  võrreldes näiteks stabiilse külma või sooja ilmastikuga. „Kui seitsmel kuul aastas ehk oktoobrist aprillini võib õhutemperatuur kõikuda 0 kraadi ümber mitu korda päevas, siis selliste sagedaste temperatuurimuutuste tagajärjel asfaltkattes olevates mikropragudes vesi jäätub ja sulab ning murendabki seeläbi asfalti,“ selgitas Boroditš. „Teisalt kulutavad ka laialtkasutatavad naastrehvid asfaltkatet, tekitades kulumiskihtides vigastusi, mis soodustavad mikropragude tekkimist ja mis omakorda lõhuvad külmumis- ja soojenemistsüklites  teekatet.“

Naastrehvid kulutavad asfaltkatet eriti intensiivselt kitsaste sõiduradade korral, samuti kiirendamisel ja pidurdamisel – ristmikud, ülekäigurajad jms. Näiteks üks naastrehvidega sõiduk tõstab 100 km läbimisel üles kuni 5kg asfaltbetooni, sealhulgas bituumenit, mis libedusetõrje vahenditega segunedes muutub poriks. „Seepärast on Tallinna linn teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku naastrehvide keelustamiseks, kuid paraku ei leidnud meie ettepanek toetust,“ ütles Boroditš.

Normatiivne asfaltkatete uuendamise perioodilisus on sõltuvalt kasutusintensiivsusest seitse aastat, mille jooksul tänavad vajavad uut katet, ent pealinnas ületavad mitmete tänavate asfaltkatted eelnimetatud seitsme-aastast vanusepiiri.

 

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077