Tallinn süüdistab teeaukudes Ansipit

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš tõdes, et riik ei eralda piisavalt raha, et pealinn, saaks tänavaid lappida.

Kui 2008. aastal eraldas riik Tallinna linnale teede korrashoiuks 71,7 miljonit krooni, siis praeguse seisuga kavatseb riik pealinna teedehoiuks eraldada üksnes 17,9 miljonit krooni.

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš tõdeb, et järjekordselt vähendab riik omavalitsustele eraldatavat rahalist toetust linna ühe põhifunktsiooni täitmiseks ehk teerajatiste korrashoiuks, vahedas Raepress. „Küllap ei pea riik oluliseks selle funktsiooni täitmise reaalset vajadust. Aukude pildistamine ning nende kokkulugemine on viimastel aastatel ajakirjanduses jõuliselt moes ja seda teevad peaaegu kõik meediaväljaanded. Sel juhul peaksid ka ajakirjanikud nüüdseks juba teadma, kui suur kuluallikas on teede korrashoid Tallinna linnaeelarves,“ selgitas Boroditš. „Kahjuks ei ole aga ajakirjanikud augu juurest augu juurde jooksmise kõrvalt leidnud aega süvenda riigieelarvesse, et sealt auke leida – vastasel juhul näeksid nad ka seda, kui väikesed  summad on riigil Tallinna linna teehoiuks kavandatud.“

Kui möödunud aastal oli Tallinnal teerajatiste korrashoiuks 101 miljonit krooni, siis selleks aastaks on planeeritud 85 miljonit krooni. „Rahandusministeeriumi seisukohalt loetakse 2009. aastaks kohalikele omavalitsustele teede rekonstrueerimiseks eraldatud välisrahastus teeseadusega ettenähtud eraldiste katteks,“ nentis Boroditš. „Kui riigi toetus pealinnale väheneb, on iseenesest selge, et peame puuduoleva summa leidma teistest allikatest.“

Riigikogu otsustas veebruaris vähendada kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra 11,9%-lt 11,4%-le, mille tagajärjel väheneb tulumaksueraldis linnaeelarves tänavu ligikaudu 126 miljoni krooni võrra. Ühtlasi vähendas riik Tallinna linnale mootorkütuse aktsiisist laekuvaid vahendeid.

Abilinnapea tõdeb, et pealinna teekatete lagunemist põhjustab ühelt poolt kliimast tingitud faktorid: kiiresti vahelduvad külma- ja soojakraadid mõjuvad eriti kahjulikult asfaltkattele,  võrreldes näiteks stabiilse külma või sooja ilmastikuga. „Kui seitsmel kuul aastas ehk oktoobrist aprillini võib õhutemperatuur kõikuda 0 kraadi ümber mitu korda päevas, siis selliste sagedaste temperatuurimuutuste tagajärjel asfaltkattes olevates mikropragudes vesi jäätub ja sulab ning murendabki seeläbi asfalti,“ selgitas Boroditš. „Teisalt kulutavad ka laialtkasutatavad naastrehvid asfaltkatet, tekitades kulumiskihtides vigastusi, mis soodustavad mikropragude tekkimist ja mis omakorda lõhuvad külmumis- ja soojenemistsüklites  teekatet.“

Naastrehvid kulutavad asfaltkatet eriti intensiivselt kitsaste sõiduradade korral, samuti kiirendamisel ja pidurdamisel – ristmikud, ülekäigurajad jms. Näiteks üks naastrehvidega sõiduk tõstab 100 km läbimisel üles kuni 5kg asfaltbetooni, sealhulgas bituumenit, mis libedusetõrje vahenditega segunedes muutub poriks. „Seepärast on Tallinna linn teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku naastrehvide keelustamiseks, kuid paraku ei leidnud meie ettepanek toetust,“ ütles Boroditš.

Normatiivne asfaltkatete uuendamise perioodilisus on sõltuvalt kasutusintensiivsusest seitse aastat, mille jooksul tänavad vajavad uut katet, ent pealinnas ületavad mitmete tänavate asfaltkatted eelnimetatud seitsme-aastast vanusepiiri.

 

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.2280357
Brasiilia reaal BRL 4,19 0.3806924
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153413
Filipiinide peeso PHP 59,30 0.4675906
Hiina jüaan CNY 7,66 0.3142019
Hongkongi dollar HKD 8,89 0.3703244
Horvaatia kuna HRK 7,40 0.0391818
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3771459
India ruupia INR 80,83 0.4137057
Indoneesia ruupia IDR 15978,14 0.1236966
Islandi kroon ISK 134,77 0.477149
Jaapani jeen JPY 125,20 0.4090144
Kanada dollar CAD 1,50 0.3413198
LAV rand ZAR 15,94 0.3810904
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,06 0.2565313
Malaysia ringgit MYR 4,63 0.3710857
Mehhiko peeso MXN 21,76 0.2224925
Norra kroon NOK 9,75 0.1139326
Poola slott PLN 4,33 -0.0023109
Rootsi kroon SEK 10,47 0.0850495
Rumeenia leu RON 4,74 0.0654934
Singapuri dollar SGD 1,54 0.2874126
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0456934
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1587022
Taani kroon DKK 7,46 0.0026811
Tai baht THB 35,34 0.1797052
Tšehhi kroon CZK 25,70 0.2692263
Türgi liir TRY 6,00 0.8321705
Ukraina grivna UAH 30,76 0.1674044
Ungari forint HUF 317,63 0
USA dollar USD 1,13 0.3099265
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.2251567
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.1514965
Vene rubla RUB 74,95 0.2353813

Valdkonna töökuulutused