Edgar Savisaar ei välista, et Tallinna ja Helsingit ühendava merealuse tunneli tasuvusuuringuks ei eraldatud Euroopa Liidu Interreg programmist raha, sest otsust võis mõjutada Eesti riigi karvane ja nähtamatu käsi, vahendasid Ehitusuudised.net.
“Ametlikke põhjendusi veel ei ole. Kindlasti võib siin sellise otsuse mõjutana näha Eesti riigi karvast ja nähtamatut kätt,” kommenteeris Tallinna meer linnavalitsuse pressikonverentsil raha eraldamatajätmist.
Kui Tallinn pöördus toetuse saamiseks Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole möödunud aasta märtsis, siis sealt Savisaare kinnitusel poolehoidu ei leitud. Soome vastav ministeerium oli aga tasuvusuuringut pooldanud.
“Selles, et see tunnel on tehniliselt teostatav, ei ole mingit kahtlust,” oli Keskerakonna esimees kindel. Samas ei välistanud Savisaar, et taotlus esitatakse uuesti.
Interregi programmilt taotleti Tallinna ja Helsingi vahelise merealuse tunneli tasuvusuuringuks 800 000 eurot ehk 12,5 miljonit krooni.
Esmaspäevases Helsingin Sanomates spekuleeris Soome pealinna rahvusvaheliste suhete osakonna juhtivspetsialist Olli Keinänen, et Interreg ei eraldanud raha seoses Eesti riigi ja Tallinna mitte kõige paremate suhetega.
„Kõigile Eesti poliitikaelu tundvatele inimestele on selge, et Keskerakonna valitsetava Tallinna ja riigi valitsuse vahel ei ole kõige paremad suhted,” ütleb Helsingi linna rahvusvaheliste suhete osakonna juhtivspetsialist Olli Keinänen. „Interregi halduskomitees on kasutatud valitsuse juhitavate ministeeriumide häält.”
Seotud lood
Kuidas tuvastada ärijuhid, kes kasutavad firmamatjaid?
Viimase aasta jooksul on firmade matmine märgatavalt kasvanud ning tegevusalale on sisenemas ka uusi tegijaid. Firmamatjad on isikud või ettevõtted, kes pakuvad teenust raskustes olevate firmade likvideerimiseks, sageli eesmärgiga vältida võlausaldajate nõudeid või maksuameti tähelepanu. Rahvapäraselt kutsutakse neid ka “tankistideks“.