Edgar Savisaar ei välista, et Tallinna ja Helsingit ühendava merealuse tunneli tasuvusuuringuks ei eraldatud Euroopa Liidu Interreg programmist raha, sest otsust võis mõjutada Eesti riigi karvane ja nähtamatu käsi, vahendasid Ehitusuudised.net.
“Ametlikke põhjendusi veel ei ole. Kindlasti võib siin sellise otsuse mõjutana näha Eesti riigi karvast ja nähtamatut kätt,” kommenteeris Tallinna meer linnavalitsuse pressikonverentsil raha eraldamatajätmist.
Kui Tallinn pöördus toetuse saamiseks Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole möödunud aasta märtsis, siis sealt Savisaare kinnitusel poolehoidu ei leitud. Soome vastav ministeerium oli aga tasuvusuuringut pooldanud.
“Selles, et see tunnel on tehniliselt teostatav, ei ole mingit kahtlust,” oli Keskerakonna esimees kindel. Samas ei välistanud Savisaar, et taotlus esitatakse uuesti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Interregi programmilt taotleti Tallinna ja Helsingi vahelise merealuse tunneli tasuvusuuringuks 800 000 eurot ehk 12,5 miljonit krooni.
Esmaspäevases Helsingin Sanomates spekuleeris Soome pealinna rahvusvaheliste suhete osakonna juhtivspetsialist Olli Keinänen, et Interreg ei eraldanud raha seoses Eesti riigi ja Tallinna mitte kõige paremate suhetega.
„Kõigile Eesti poliitikaelu tundvatele inimestele on selge, et Keskerakonna valitsetava Tallinna ja riigi valitsuse vahel ei ole kõige paremad suhted,” ütleb Helsingi linna rahvusvaheliste suhete osakonna juhtivspetsialist Olli Keinänen. „Interregi halduskomitees on kasutatud valitsuse juhitavate ministeeriumide häält.”
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.