Maanteeamet: väikesed teed ei saa suuri investeeringuid

„Kui mingil põhjusel lubada need sõidukid maanteedele, ei toimu katete lagunemine kohe, vaid defektid hakkavad ilmnema hiljem: hoogustub roobaste teke, väheneb remondiperioodide pikkus jne. Ja avalduks see kogu maksumaksjate-teekasutajate rahakotis - teedele vajaminevate rahasummade suurenemises,“ lisas ta.

 Vedajate ettepanek tõsta veoste lubatud massi ületamist ei ole leidnud maanteeameti toetust.  Teekatendite taastamine toimub nende lagunemisest aeglasemalt ja kandevõime mõõtmiste tulemusena võib öelda, et ca 800 km riigimaanteid on sellised, mis ei oma nõutavat kandevõimet ka mitte alla 40 tonniste sõidukite liikumiseks. Reismann tõi välja, et enamik Eesti teede katendeid ja konstruktsioone, mida sõidukid  kasutavad, on arvutatud ja ehitatud  vastavuses NL normdokumentidega maksimaalselt 40 tonniste sõidukite liikumiseks. Sama kehtib ka sildade puhul. „Tänastes oludes, kus nii autopark, liiklus- ja koormussagedused on tõusnud kordades, on tee taluvus jõudnud maksimaalse piirini.Sõidukite ja autorongide mass mõjutab otseselt tee konstruktsioone, teljekoormus aga teekatet,“ lisas ta. „Sõidukid ja veod on kallid. See on igati mõistetav, et vedajad soovivad oma kulusid optimeerida parema tehnika abil ning vähendada vedude arvu. Sõidukite ehituses on paraku arengud kiiremad, kui Eesti teede areng,“ ütles spetsialist. „Eestis ehitatakse häid teid. Kõik teed projekteeritakse aga siiski seadustatud normkoormustest  lähtuvalt. Maanteeamet ei saa teha suuri investeeringuid väikese liiklussagedusega teedele, mille kaudu veod tugevamatele teedele jõuaksid,“ ütles ta.