Autor: Mariliis Pinn • 18. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Politsei tabas nädala alguses kahepäevase liiklusjärelvalve käigus Järvamaal Imavere vallas 20 ülekaalulist metsaveokit. Logistikauudised.net uuris, kas Eestis võiksid suured metsaveokid peagi ka täis 60 tonniste koormatega sõitma hakata.

„Lubatust suurema massiga sõidukite ja autorongide lubamine maanteedele võib ju näida ühe võimaliku meetmena autovedajate tegevuse turgutamiseks, kuid see oleks väga lühinägelik otsus,“ selgitas maanteemeti avalike suhete spetsialist Tiina Reismann.

Maanteede projekteerimisel võetakse aluseks seal liikuvad sõidukid. Kuigi projekteerimisel teisendatakse kõik koormused ühele teljele, on oluline osa sõidukite massidel. Teed projekteeritakse paarikümneaastase perspektiiviga, s.t senised maanteede katendid ei ole projekteeritud ega ette nähtud sõitmiseks 60 tonnistele sõidukitele ja autorongidele.

„Kui mingil põhjusel lubada need sõidukid maanteedele, ei toimu katete lagunemine kohe, vaid defektid hakkavad ilmnema hiljem: hoogustub roobaste teke, väheneb remondiperioodide pikkus jne. Ja avalduks see kogu maksumaksjate-teekasutajate rahakotis - teedele vajaminevate rahasummade suurenemises,“ lisas ta.

 Vedajate ettepanek tõsta veoste lubatud massi ületamist ei ole leidnud maanteeameti toetust.  Teekatendite taastamine toimub nende lagunemisest aeglasemalt ja kandevõime mõõtmiste tulemusena võib öelda, et ca 800 km riigimaanteid on sellised, mis ei oma nõutavat kandevõimet ka mitte alla 40 tonniste sõidukite liikumiseks. Reismann tõi välja, et enamik Eesti teede katendeid ja konstruktsioone, mida sõidukid  kasutavad, on arvutatud ja ehitatud  vastavuses NL normdokumentidega maksimaalselt 40 tonniste sõidukite liikumiseks. Sama kehtib ka sildade puhul. „Tänastes oludes, kus nii autopark, liiklus- ja koormussagedused on tõusnud kordades, on tee taluvus jõudnud maksimaalse piirini.Sõidukite ja autorongide mass mõjutab otseselt tee konstruktsioone, teljekoormus aga teekatet,“ lisas ta. „Sõidukid ja veod on kallid. See on igati mõistetav, et vedajad soovivad oma kulusid optimeerida parema tehnika abil ning vähendada vedude arvu. Sõidukite ehituses on paraku arengud kiiremad, kui Eesti teede areng,“ ütles spetsialist. „Eestis ehitatakse häid teid. Kõik teed projekteeritakse aga siiski seadustatud normkoormustest  lähtuvalt. Maanteeamet ei saa teha suuri investeeringuid väikese liiklussagedusega teedele, mille kaudu veod tugevamatele teedele jõuaksid,“ ütles ta.