Laiendus- ja rekonstrueerimistööde järel suudab uuendatud lennujaam nüüd teenindada 2,5 miljonit reisijat aastas. Mullu teenindas lennujaam 1,7 miljonit reisijat ning selle aasta esimese kaheksa kuuga 1,25 miljonit . Läinud aasta sama perioodiga võrreldes on reisijate arv tänavu üle 10% kasvanud. Aasta lõpuks loodab lennujaam reisijate arvu kasvu 1,83 miljonile, ütles Rein Loik.
„Minu soov ongi, et see tänane ehitus jääks meile võimalikult lühikese ajaga väikseks,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Peame mõtlema juba uue investeeringu peale,“ lisas ta.
Kokku läksid lennujaama laiendamis- ja lennuliiklusala rekonstrueerimistööd maksma 1,2 miljardit Eesti krooni. Sellest 830 miljonit tuli ELi ühtekuuluvusfondist ning ülejäänud osa moodustas laenuraha Põhjamaade Investeerimispangast (NIB) ja SEBst.
Reisiterminaali ehitas AS Skanska EMV, kellele see oli üks viimase aja suuremaid avaliku sektori objekte.
„Enda kiituseks tahaks öelda, et saime hästi hakkama,“ ütles AS Skanska EMV juhatuse esimees Olle Horm. Ehitustöid teostati ilma oluliste katkestusteta lennujaama töös.
Pidulikul avamisel teatas peaminister Andrus Ansip, et valitsuse otsuse järgi hakkab lennujaam tuleva aasta märtsist kandma nime Lennart Meri Tallinna lennujaam.
Täna saab Tallinna lennujaamast regulaarlendudega lennata 27 sihtpunkti ning siit lendab 14 lennufirmat. Estonian Airi turuosa on 42%.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.