Nafta hind neelas aastaga miljardeid

Tallinna Autobussikoondise (TAK) finantsjuhi Jüri Nõmmsalu hääletoonist võib aimata, et diislikütuse hinna karm tõus on ettevõttele kõike muud kui meeldiv. TAKi 360 bussi joovad aastas 11 miljonit liitrit diislikütust. "Kui kütus mitukümmend protsenti kallim on, siis on ju selge, mismoodi see meid mõjutab - raha on juurde vaja," ütleb Nõmmsalu ja lisab, et kui kütusehind ei lange, vajab TAK selleks järgmisel aastal 20 miljonit lisakrooni.

Estonian Air, kelle eelmise aasta kahjum oli 52 miljonit, peab samuti majandusraskuste üheks peamiseks põhjuseks kütusehinna ootamatut kasvu. Firma presidendi Andrus Aljase sõnul on kütusehind suurim kulusisend ja seetõttu kogu lennunduses kuum teema.

Selle tõusu püütakse kompenseerida piletihindade tõstmise või kütuse lisatasu piletihinna eraldi osana kehtestamisega, samuti vähendatakse lende madala tulukusega liinidel.

Naftahinnal on oluline mõju gaasi hinna kujunemisele. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov selgitab, et kuna gaas on oluline osaline kütuseturul, ostetakse ja müüakse gaasi üle maailma hinnavalemiga, mis arvestab konkureerivate kütuste hindu. Eesti jaoks on hinnavalemis sees nii raske ja kerge kütteõli hind kui ka dollari kurss krooni suhtes.

Kotovi sõnul on gaasi impordi hind praegu on 101 protsenti kallim kui aasta eest. Selle peamine põhjus on just nafta hinna tõus. Tarbija jaoks on suurem maagaasi hinnatõus alles ees.

Eesti Energia tootearenduse ja halduse osakonnajuhataja Jüri Johannsoni sõnul mõjutab elektrienergia tootmishinda naftahinna tõus transpordikulude kasvu kaudu. Samuti kasutatakse elektrienergia tootmisel maagaasi ning katelde sissekütmiseks kütteõli.

Juuli alguses toimunud elektri kilovatt-tunni hinna tõusu eel räägiti eelkõige 5protsendilisest hinnatõusust, kuid aastaga on kulutused elektrile kasvanud pea kaks korda.

"Ei, ma ei prognoosi midagi. Me põhimõtteliselt prognoose ei tee," ütleb Neste Eesti ASi juht Indrek Kaju vastuseks küsimusele, mis suunas võiks autokütuse hind tulevikus liikuda.