Teatavasti õhutas majandusbuum sisetarbimist. Kasvu lükkasid takka Skandinaavia pangad, kes kontrollivad nüüd Eesti finantssektorit. Vaevalt, et sisetarbimine lähiajal kasvab, kui seda ei kindlustata tootmise ega ekspordiga.
Statistikaamet teatas äsja, et selle aasta algul tootmismahud vähenesid. Mis puudutab teenindussektorit, näiteks turismi, olulist läbimurret pole. Teame kõik, mis toimub transiidiga, samuti teenuste ekspordile orienteerunud sektoriga. Põllumajandusel on üsna head perspektiivid, sest kasumlikkus kasvab. Samas, põllumajandus annab Eesti praegusest sisemajanduse koguproduktist vaid 2%.
Variant tagataskust - fosforiidi eksport
Võibolla tehaksehalva mängu juures lihtsalt head nägu? Teise variandina võetakse tõesti kasutusele Eesti fosforiidimaardlad. Toiduainete ülemaailmse kallinemise tingimustes on mineraalväetis strateegiline kaup. Seejuures istume me sõna otseses mõttes suure raha otsas, ainus vaev oleks seelabidaga kokku lükata.
Rakvere lähistel arvatakse olevat 600 miljonit tonni fosforiühendit P2O5 ehk 6 miljardit tonni tooret.
Möödunud aastal kasvas fosforväetiste maailmaturu hind keskeltläbi 160%, ulatudes lõpuks 850 dollarini tonni kohta. Seegalebab meie jalge all 500 miljardit dollarit ehk 5 triljonit krooni. Iga Eesti elaniku kohta teeb see 4 miljonit krooni. Ei usu millegipärast, et sellised varud oleks täielikult unustatud, lisab dv.ee.
Barbaarne muutub juriidiliselt korrektseks
Teemat on täna raske üles võtta. Inimesed mäletavad ju, et just barbaarsest fosforiidi kaevandamise plaanistsündis massiliikumine, mis viis lahkulöömiseni Nõukogude Liidust. Aga kui kaevandada fosforiiti kultuurselt, täites täht-tähelt kõiki ökoloogilisi norme? Pealegi, mitte kommunismi maailmavallutuse, vaid oma rahva hüvanguks?
On üsna tõenäoline, et varsti puhkeb taas arutelu fosforiidimaardlate kasutuselevõtuks. Selles nähakse päästerõngast uppuvale Eesti majandusele. Sellele viitab fakt, et just praegu hakatakse arutama maavarade seaduse muudatusi.Päevakorras on ka ministeeriumis tugevalt muudetud riiklik programm põlevkivi kaevandamisest.
Programm ise pole veel mingi seadus, kuid sellele viidatakse erinevate seadusandlike ja normatiivsete aktide ettevalmistamisel. Sellisele riiklikule programmile võib viidata ka muude maavarade, näiteks fosforiidi kaevandamise plaanimisel, mitte ainult põlevkivi puhul, hoiatab dv.ee.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.