Järvamaa ühistranspordikeskuse katse
kinnitas kahtlust, et suurt osa maaliinibusside tegelikust piletitulust riik ei
näe.
Kui Järvamaa ühistranspordikeskus pani märtsis bussijuhtide asemel oma konduktorid Atko maaliinibussides pileteid müüma, kasvas piletitulu ühtäkki 15 protsenti, keskuse hinnangul tähendab see, et aastas kaob bussijuhtide taskusse kuni miljon krooni, kirjutas Postimees.ee.
Harjumaa ühistranspordikeskus pole samasugust katset teinud, ent kui Lääne-Harju maakonnaliinidel hakkasid Atko asemel reisijaid vedama uued firmad, kasvas seal piletitulu viiendiku võrra.
Kadu võib tekkida kahel moel: hulk raha jääb ilmselt bussijuhtide taskusse, kes sõitjale piletit ei anna, kuid peale selle võib osa rahast haihtuda ka teel vedajalt ühistranspordikeskusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisijate veoks ette nähtud eelarveraha kasutamine on siiski suur probleem, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juht Ain Tatter. "Tellija ei suuda praegu tagada, et seda efektiivselt kasutataks," märkis ta, "seepärast valmistame ette ühistranspordi seaduse uut eelnõu, mis peaks tellija järelevalvevõimekust suurendama, eelnõu on praegu kooskõlastusringil."
Seotud lood
Kiirus, täpsus ja töökindlus – need kolm märksõna määravad tänapäeva laotöö kvaliteedi. Kui süsteem peab töötama ööpäevaringselt, ei piisa ainult heast tarkvarast, vaid vaja on ka vastupidavat ja nutikat riistvara, mis peab vastu kõige nõudlikumas keskkonnas. Nixor aitab ettevõtetel juurutada ja hooldada Datalogicu seadmeid nii, et kogu logistikaahel, alates kauba vastuvõtust kuni väljastuseni, toimib katkestusteta ja läbipaistvalt.