Järvamaa ühistranspordikeskuse katse
kinnitas kahtlust, et suurt osa maaliinibusside tegelikust piletitulust riik ei
näe.
Kui Järvamaa ühistranspordikeskus pani märtsis bussijuhtide asemel oma konduktorid Atko maaliinibussides pileteid müüma, kasvas piletitulu ühtäkki 15 protsenti, keskuse hinnangul tähendab see, et aastas kaob bussijuhtide taskusse kuni miljon krooni, kirjutas Postimees.ee.
Harjumaa ühistranspordikeskus pole samasugust katset teinud, ent kui Lääne-Harju maakonnaliinidel hakkasid Atko asemel reisijaid vedama uued firmad, kasvas seal piletitulu viiendiku võrra.
Kadu võib tekkida kahel moel: hulk raha jääb ilmselt bussijuhtide taskusse, kes sõitjale piletit ei anna, kuid peale selle võib osa rahast haihtuda ka teel vedajalt ühistranspordikeskusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisijate veoks ette nähtud eelarveraha kasutamine on siiski suur probleem, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juht Ain Tatter. "Tellija ei suuda praegu tagada, et seda efektiivselt kasutataks," märkis ta, "seepärast valmistame ette ühistranspordi seaduse uut eelnõu, mis peaks tellija järelevalvevõimekust suurendama, eelnõu on praegu kooskõlastusringil."
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks