Järvamaa ühistranspordikeskuse katse
kinnitas kahtlust, et suurt osa maaliinibusside tegelikust piletitulust riik ei
näe.
Kui Järvamaa ühistranspordikeskus pani märtsis bussijuhtide asemel oma konduktorid Atko maaliinibussides pileteid müüma, kasvas piletitulu ühtäkki 15 protsenti, keskuse hinnangul tähendab see, et aastas kaob bussijuhtide taskusse kuni miljon krooni, kirjutas Postimees.ee.
Harjumaa ühistranspordikeskus pole samasugust katset teinud, ent kui Lääne-Harju maakonnaliinidel hakkasid Atko asemel reisijaid vedama uued firmad, kasvas seal piletitulu viiendiku võrra.
Kadu võib tekkida kahel moel: hulk raha jääb ilmselt bussijuhtide taskusse, kes sõitjale piletit ei anna, kuid peale selle võib osa rahast haihtuda ka teel vedajalt ühistranspordikeskusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisijate veoks ette nähtud eelarveraha kasutamine on siiski suur probleem, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juht Ain Tatter. "Tellija ei suuda praegu tagada, et seda efektiivselt kasutataks," märkis ta, "seepärast valmistame ette ühistranspordi seaduse uut eelnõu, mis peaks tellija järelevalvevõimekust suurendama, eelnõu on praegu kooskõlastusringil."
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.