Järvamaa ühistranspordikeskuse katse
kinnitas kahtlust, et suurt osa maaliinibusside tegelikust piletitulust riik ei
näe.
Kui Järvamaa ühistranspordikeskus pani märtsis bussijuhtide asemel oma konduktorid Atko maaliinibussides pileteid müüma, kasvas piletitulu ühtäkki 15 protsenti, keskuse hinnangul tähendab see, et aastas kaob bussijuhtide taskusse kuni miljon krooni, kirjutas Postimees.ee.
Harjumaa ühistranspordikeskus pole samasugust katset teinud, ent kui Lääne-Harju maakonnaliinidel hakkasid Atko asemel reisijaid vedama uued firmad, kasvas seal piletitulu viiendiku võrra.
Kadu võib tekkida kahel moel: hulk raha jääb ilmselt bussijuhtide taskusse, kes sõitjale piletit ei anna, kuid peale selle võib osa rahast haihtuda ka teel vedajalt ühistranspordikeskusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisijate veoks ette nähtud eelarveraha kasutamine on siiski suur probleem, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juht Ain Tatter. "Tellija ei suuda praegu tagada, et seda efektiivselt kasutataks," märkis ta, "seepärast valmistame ette ühistranspordi seaduse uut eelnõu, mis peaks tellija järelevalvevõimekust suurendama, eelnõu on praegu kooskõlastusringil."
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.