Järvamaa ühistranspordikeskuse katse
kinnitas kahtlust, et suurt osa maaliinibusside tegelikust piletitulust riik ei
näe.
Kui Järvamaa ühistranspordikeskus pani märtsis bussijuhtide asemel oma konduktorid Atko maaliinibussides pileteid müüma, kasvas piletitulu ühtäkki 15 protsenti, keskuse hinnangul tähendab see, et aastas kaob bussijuhtide taskusse kuni miljon krooni, kirjutas Postimees.ee.
Harjumaa ühistranspordikeskus pole samasugust katset teinud, ent kui Lääne-Harju maakonnaliinidel hakkasid Atko asemel reisijaid vedama uued firmad, kasvas seal piletitulu viiendiku võrra.
Kadu võib tekkida kahel moel: hulk raha jääb ilmselt bussijuhtide taskusse, kes sõitjale piletit ei anna, kuid peale selle võib osa rahast haihtuda ka teel vedajalt ühistranspordikeskusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisijate veoks ette nähtud eelarveraha kasutamine on siiski suur probleem, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juht Ain Tatter. "Tellija ei suuda praegu tagada, et seda efektiivselt kasutataks," märkis ta, "seepärast valmistame ette ühistranspordi seaduse uut eelnõu, mis peaks tellija järelevalvevõimekust suurendama, eelnõu on praegu kooskõlastusringil."
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!