3. aprill 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koidutund Koidulas

Lõuna-Eesti suurehitis Koidula raudteepiirijaam kogub tuure: kõik piirijaamaks vajalikud kinnistud on eraomanikelt kätte saadud, esimene ehitushange välja kuulutatud ning praegu raadatakse hoolega ehitustandrile ette jäävat metsa.

Tulevane Koidula raudteepiirijaam on sõna otseses mõttes metsa raiutud - nii kaugele kui silm ulatub, on praeguse raudteeliini äärsesse metsa justkui koridor rajatud. Kokku langetatakse puid ligi 50 hektarilt: detsembris raius Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) riigimetsast kümme hektarit ja praegune lageraie hõlmab 39,5 hektarit endiseid erametsi.

"Selle nädalaga lõpetame raietööd, jääb vaid metsamaterjali väljavedu," räägib kasvava metsa raieõiguse konkursi võitnud OÜ Lignator Mets metsameister Tarmo Meus. Suurem osa palkidest veetakse Võrumaal tegutsevasse saeveskisse ASi Toftan. Märtsi keskel enampakkumise võitnud Lignator Mets pakkus 39,5 hektari raieõiguse eest 4,44 miljonit krooni. Hinnanguline raiemaht on 7650 tihumeetrit.

Lignator Mets ise raietööd ei tee, vaid ostab teenuse sisse. Alates 18. märtsist on objektil rassinud Valgamaa firma ASi Dammix ning Võrumaa firma OÜ Emeksen langetus- ja väljaveomasinad. "Siin on väga hea töötada, sest maa on kõva ja pinnasesse uppumise ohtu pole," räägib Dammixi metsaveotraktori juht Olev Brunn.

Kuigi Värska valla maakorraldaja Aleks Kõiv tunnistab, et pärast kaklust rusikatega ei vehelda, ei suuda ta jätta näitamata kahte olulist kohta, mis pärast sundvõõrandamist on hoopis teise varjundi saanud. "Ma ei ole sugugi kindel, et ma tohin hakata siin kunagi allikavett villima, kui tulevane tolliladu asub allikasuudmest mõnekümne meetri kaugusel," tunneb Kõiv oma Otsa kinnistule plaanitud äri pärast muret.

Suurem osa piirijaama arendusalasse jäävate eramaade omanikest laskis oma maa sundvõõrandada, sest nii oli neile kasulikum. Asja konks seisnes tulumaksus - need, kes said maa tagasi maareformi käigus, on tulumaksust vabastatud. Ülejäänud aga peavad saadud tulult maksu maksma. Et vältida tulumaksu maksmist, valis 17 maaomanikust 11 sundvõõrandamise.

"Sundvõõrandamisele minev maa hinnati ära ning vastavalt sellele summale saime me valida maad mujal," selgitab Kõiv, kellele kuuluvalt kolmelt maatükilt sundvõõrandati kokku ligi kuus hektarit maad. Kõivu hinnangul said maade omanikud vastu pükse seetõttu, et otsused seoses suurehitusega venisid mitu aastat ning selle aja jooksul rühkisid kinnisvarahinnad tempokalt üles. "Kui ma neli aastat tagasi oleks maa müügi eest saanud Tartus kahetoalise korteri, siis nüüd saaks sama raha eest ehk vaid esiku," räägib Kõiv, kuid rõhutab samas, et kui 2002. aastal piiripunkti projekt jutuks tuli, mõistis kohalik rahvas, et sellist strateegiliselt olulist objekti on väga vaja.

Koidula raudteepiirijaama kogumaksumuseks kujuneb umbes miljard krooni. Sellest ligi 70% teenitakse 20 aastaga tagasi raudteetariifidest ja muudest infrastruktuuritasudest, kinnitab piirijaama projekti juht Urmas Leinfeld.

Intervjuu Riigi Kinnisvara ASi Koidula raudteepiirijaama projekti direktori Urmas Leinfeldiga:

Millal lõppes kemplemine eramaaomanikega?

Viimase sundvõõrandamise lepingu sõlmisime selle aasta jaanuari algul. Koidula raudteepiirijaama tarbeks võõrandasime kokku 26,5 hektarit eramaad. Maade kättesaamine võttis aega üle kahe aasta. Hektari keskmiseks hinnaks koos metsaga tuli ligi 95 000 krooni.

Eelmisel nädalal kuulutasite välja esimese ehitushanke. Kas huvi on suur?

Huvi on suur - üle kümne ehitusfirma on juba hankedokumendid välja võtnud. Kuna ehitusturg jahtub, on tegu suure tööga ja hanke võitjale jätkub tööd ja leiba 2010. aasta lõpuni.

Kui suur on esimese ehitushanke maht?

Täpne number selgub hanke lõppedes maikuus, kuid tegu on selgelt väga suure hankega. See hõlmab umbes 1,8 miljoni kuupmeetri mulla teisaldamist, nelja uue silla ehitamist ja kolme silla remonti, truupide ehitamist, umbes viie kilomeetri pikkuse maantee rajamist, elektrivarustuse, drenaaži, kanalisatsiooni ja puhastusseadmete väljaehitamist. Tahame ehitustöödega alustada juulis.

Kuidas raudteepiirijaama rahastatakse?

Riik rahastab umbes ühemiljardilisest projektist kolmandiku ja selle eest rajatakse jaama ümbritsev infrastruktuur ning ehitatakse tolliladu ja jaamahoone. Ülejäänu rahastavad Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja AS Eesti Raudtee, mis maksab Valga-Petseri peatee ehitamise eest.

Sõlmitud lepingute kohaselt teenime piirijaama ehitamise tagasi paarikümne aastaga. Ehk seega vedajad maksavad tariifidega kinni RKASi ja Eesti Raudtee kulud. Tänavu alustame ehitamist RKASi omavahenditest, järgmise aasta algul kuulutame tõenäoliselt välja rahvusvahelise hanke laenuraha saamiseks.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077