Harrastuslendurid satuvad tihedamini õnnetustesse

Kase kinnitusel toimub kogu maailmas umbes 80 protsenti lennuõnnetustest inimese eksimuse tõttu. Peamistelt on puudujäägid lennuks ettevalmistumises, valmisolekus ootamatusteks lennul ning meeskonnatöös. Intsidente on põhjustanud ka mitterahuldav inglise keele oskus.

"Torkab silma ka puudulik ettevalmistus manöövriteks, kus mõnikord kaldutakse lubatud kursist kõrvale kuni 40 kraadi," ütles Kask. Ta tõi manöövrivea näiteks mullu Karksi lennuväljal toimunud õnnetuse, kus enne maandumist muutusid ilmastikutingimused, kuid piloot ei läinud maandumiseks kordusringile. "Sellised kogemused ei tule üleöö. Praegu lastakse pilootidel lennata 65. eluaastani. Nende füüsilised võimed ei ole ehk nii kõrgel tasemel, aga kogemused, ettenägelikkus ja ohutunne on."

Tehniline probleem põhjustab õnnetusi harva. "Tänapäeva lennukimootorid on väga töökindlad. Tavaliselt on reisilennukil vähemalt kaks mootorit ja ühe mootori seiskumine ei tekita piloodile erilisi probleeme," lisas Kask.

Tõnu Aderi sõnul on riskirühmas eelkõige hobilendurid. "Erapilootide lendude kogu aeg on sadu kordi väiksem kui ametipilootide lendude aeg, kuid õnnetusi on erapilootidel isegi rohkem. See tähendab, et lendude ohutusnäitajad on oluliselt halvemad."

Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu juhatuse liikme ja lennundusõpetaja Toomas Uibo sõnul on katastroofiline, et viimase nelja aasta jooksul on Eestis hukkunud neli harrastuslendurit.

Samas pole riik hobilennunduse ohutuse suurendamist piisavalt finantseerinud, tuues põhjenduseks näiteks harrastajate väikest arvu. Uibo hinnangul võivad eralendurid lõbusõitudeks aastas pardale võtta teoreetiliselt kuni 3000 inimest.

"See hulk inimelusid on otseselt erapilootide kätes, kellele riik praegu lennuohutuse osas mingit tuge ei paku. Peale reeglite ja nõuete kehtestamise tuleks teha oluliselt rohkem selle lennundusosa ohutuse tagamiseks," ütles ta.