3. oktoober 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellist vaatenurka toetab transiidikonsultant Raivo Vare, kinnitades, et veosed läksid Eestist Riiga, Peterburi, Võssotskisse, Murmanskisse, Kaliningradi ja Ventspilsi. Vare hinnangul Läti transiidimaht kasvab. „Võrreldes möödunud aastaga kuni 10%, kohati ka rohkem,“ ütles ta Dv.ee-le antud online-intervjuus.

Tõsi, lätlased pole Varega päris nõus. Balti Transpordi ja Logistika Assotsiatsiooni marketingidirektor Galina Molotškova on veendunud, et Läti transiidimahud kasvavad mitte Eesti sündmuste, vaid kohalike olude paranemise tõttu. „Meie hinnangul mõjutasid Eesti sündmused Läti transiiti üsna vähe. Kohalikud sündmused avaldavad sellele palju suuremat mõju. Varsti on näha, et transiitveod suurenesid ka Soomes, Murmanski ja Arhangelski sadamates,“ märkis Molotškova.

LDz Cargo, endise Läti Raudtee juht Erik Šmuksts nõustus Molotškova väidetega. „Eestlastel ei tasu muretseda. Nende transiit ei läinud mitte Lätti, vaid Leetu ja Soome,“ ütles ta.

Galina Molotškova selgitas, et kuni 1000 veoautost koosnevaid järjekordi tekitavad Vene-Läti piirile halvas seisus teed ning viletsa läbilaskevõimega piiripunktid. „Nagu teada, ei võta Eesti, Läti ega Leedu veoautodelt maksu. Just sellepärast meelitavadki need maad rahvusvahelisi autovedajaid,“ rääkis ta.

Balti Transpordi ja Logistika Assotsiatsiooni andmetel veetakse Läti raudteed pidi varasemast rohkem naftatooteid. Tänavu augustis kasvas naftatoodete vedu mullusega võrreldes 26,1%.