03.09.07, 19:08

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Parts: kolme aasta pärast saab kiirrongiga Tallinnast Varssavisse

Majandusminister Juhan Parts kohtus kolme lähiriigi transpordiministriga ning koos loodetakse lähiajal avada kiirrongiliiklus Tallinnast Varssavisse.

Täna kohtusid nelja riigi ministrid: Poola transpordiminister Jarzy Polaczek, Läti transpordiminister Ainars Šlesers, Leedu transpordi-ja kommunikatsiooniminister Algridas Butkevicius ning Eesti majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et arutada autotee ehk Via Baltica ja raudtee ehk Rail Baltica tulevikku.

Rail Baltica osas pandi paika projektid ja Euroopa Liidu rahastus. "Kolme aasta pärast on võimalik sõita rongiga120 km/h Tallinnast Varssavisse," sõnas Parts.

Ka Via Baltica oli arutlusel. "Kas juba küllalt ei saa? Tahaks juba autoga Berliini sõita," ütles Parts. Via Baltica koostöösse on kaasatud ka Poola. Poola transpordiministri Jarzy Polaczeki sõnul on Via Baltica väga kõrge prioriteediga. Polazeki sõnul on Poola valmis investeerima Rail Balticusse 250 miljonit eurot (3,9 mld kr).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Partsi sõnul on Eesti jaoks Via Baltica juures kolm olulist aspekti: Pärnu ümbersõit, Tallinna suur ümbersõit, Tallinna - Pärnu neljarealise tee pikendamine. Ehitamiseni jõutakse Partsi sõnul kuue aasta pärast.

Läti transpordiminister Ainars Šlesers peab Via Balticat väga oluliseks. "Meie peame oluliseks ehitada teid nii Eesti suunal kui ka Leedu suunas," sõnas Šlesers. Samuti tõita välja, et uuesti peab tööle saama rongiliiklus Eesti ja Läti vahel, mida kasutaksid eriti turistid.

Allkirjastati kaühisdeklaratsioon, mis puudutab Via Balticat, iga aastane Läänemere nõukogu protokoll ja Eesti- Läti-vaheline mere-ja lennuotsingute ning päästealane kokkulepe.

Partsi sõnul oli põhiküsimuseks ja äärmiselt oluliseks aspektiks liiklusalane koostöö, mille eesmärgiks oli informatsiooni vahetus.

Parts tõi välja ka aspekti, et siiani pole rõhku pandud liiklusohutusega seonduva rahastamisele, mille tõttu kohtumisel ka viimasest räägiti.

"Lähiajal tuleb majandus-ja kommunikatsiooniministeerium välja plaaniga, mida on koostatud 4 aastat," sõnas Parts. Plaan puudutab liiklusohutust, milles nüüd on kaasatud ka kohalikud omavalitsused.

Oluliseks teemaks oli ka Euroopa Liidu ja Venemaa piiriküsimus. Balti riigid peavad selles küsimuses tähtsateks piiripunkte Eestis, Soomes ja Lätis.

Seotud lood

Sisuturundus

02.10.25, 13:57

Raben Eesti logistikateenused vastavad kohalikele vajadustele, aga Euroopa mõõtkavas

Kui Raben Eesti alustas 2004. aastal tegevust kaheliikmelise meeskonnaga, ei osanud keegi arvata, et ettevõttest kasvab kiiresti üks tugevamaid tegijaid kohalikul transpordi- ja logistikaturul. Tänaseks on meeskond oluliselt kasvanud ning lisandunud on mitmekülgne teenusteportfell, mis võimaldab pakkuda lepingulist logistikat, siseriiklikku ja rahvusvahelist transporti, jahutatud toidukaupade logistikat, mere- ja õhutransporti ning intermodaalset transporti läbi ettevõtte filiaalide erinevates riikides.