Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naastrehvide keelamine seisab poliitikute taga
Iga sügiseselt soe päev toob teedele ligi
kolmveerand miljonit krooni kahju, kui naastrehvidega autod asfalti pulbriks
jahvatavad. Maanteeameti katsed naastrehvid Eestis üldse keelata on jäänud
poliitilise vastuseisu taha.
Novembri alguse külmalaine tõi üle Eesti rehvitöökodadesse mitmenädalased järjekorrad ja uudise: aina enam kalduvad autojuhid eelistama lamellrehve, kirjutas Postimees.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk möönab, et ka uuringud näitavad: lamellrehvide osatähtsus Eestis tasapisi kasvab.
Kuid endiselt hindab maanteeamet, et kolmveerand Eesti teedel liikuvatest autodest on varustatud naastrehvidega, ning tänavu pea poolteist kuud kestnud soojalaine ajal on autod teinud Eesti maanteedele kahju pea 30 miljonit krooni.
«See sügis on teinud väga suurt kahju,» nentis Kuusk. «Samas, ilma ei saa kunagi täpselt ennustada.» Tema sõnul ei ole naastrehve keelata maanteeameti võimuses, vaid poliitikute pädevuses.
Kaks talve tagasi maanteeameti palvel naastrehvide efekti uurinud tehnikaülikooli teedeinstituudi teadlased soovitasid Eesti riigil lühendada aega, mil on lubatud naastrehvidega sõita, ning umbes viie aasta pärast jõuda välja selleni, et naastrehvid oleks keelatud.
Selle uuringu ajal oli teada, et naaberriik Läti keelab alates 2007. aasta algusest naastrehvidega sõitmise, kuid mullu jättis Läti olukorra endiseks ning kõigis kolmes Balti riigis võib sõita naelkummidega. Lisaks on need rehvid lubatud ka Põhjamaades, mujal Euroopa Liidus neid kasutada ei lubata.
Toonase uuringu teinud Maano Koppeli sõnul on Eestis aeg, mil naastrehve kasutada tohib, liiga pikk – seitse kuud, oktoobrist aprilli lõpuni. Üks teadlaste ettepanekutest oli lubatud aega kärpida, näiteks lükata lõpptärmin mai algusest edasi aprilli keskpaika.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele