14. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegemist on Varssavist Tallinna kulgeva Rail Baltica raudteeühenduse pikendusega Helsingisse, mis peaks idee kohaselt kõige varem 30 aasta pärast kulgema tunnelina Läänemere alt, kirjutas Eesti Päevaleht. Aga ideest kaugemale pole see jõudnud, sest näiteks majandusministeeriumi hinnangul ei ole projekt majanduslikult tasuv, arvestades Pariisist Londonisse kulgeva poole lühema, ent palju suurema potentsiaaliga eurotunneli kahjumlikkust.

Muuga külas 1300-ruutmeetrist elamukrunti omav Raul Kotov ütles, et teadis seatud piirangutest juba 2003. aastal, kui krundi ostis. “Eks see teeb elu keeruliseks,” ütles Kotov, kes ei mõista, miks on vaja raudteetrassi maha märkida kaalutlusel, et võib-olla läheb kunagi 30–50 aasta pärast vaja.

Oma hinnangul peaks Kotov maaomanikuna juba praegu saama taotleda kompensatsiooni selle eest, et ei saa maatükile ehitada. Tema sõnul vaevalt siiski 50 aasta perspektiivis Helsingi ja Tallinna vahele raudteeühendus tuleb.

Üldplaneeringu järgi talitava Viimsi vallavalitsuse abivallavanema Haldo Oravase sõnul ei anta raudteevööndisse jävale alale ehitusõiguseid. “Kui sinna peaks raudtee tulema, siis pole see valla, vaid riigi huvi,” ütles ta. Raudtee projekteerimise käigus tuleb riigil osa maid eraomanikelt välja osta. “Vallalt kindlasti mingit kompensatsiooni ei saa,” ütles Oravas.