Tallinki laevade jääklass võimaldab neil
hakkama saada ilma jäämurdjateta.
Tegelikult hoiavad Tallinki laevad laevateed puhtana nii endale kui teistele laevadele, teatas ettevõtet esindav vandeadvokaat Toomas Vaher.
Vaher ei näe ka põhjust, miks maksta 2003. ja 2004. aasta nn. tuletorni- ja jäämurdetasusid, mille eest on majandusministeerium alustanud Tallinki vastu kohtuteed, kuna sisuliselt on riigi poolt peale pandud maks, mida riik kogus ja kogub sõltumata sellest, kas teenust tarbitakse või mitte. „Paraku saab sellist maksu või lõivulaadset koormist panna ainult seadusega ning kooskõlas põhiseadusega ei tohi ei valitsus ega üksi ministeerium ilma parlamendi vastuvõetud seaduseta taolisi tasusid korjata,” selgitas Vaher, kelle sõnul on see üks väga olulisi riigi fiskaalpoliitika aluspõhimõtteid, mille vastu eksimine kõrvaldab riigilt aluse raha mistahes nimetuse all nõuda.
„Tegemist ei olnud mingi Savisaare "kingitusega" Tallinkile, et riik vastavatest nõuetest loobus, vaid ebaseadusliku rahakorjamise lõpetamisega ministeeriumi ja Veeteede Ameti poolt, arvestades põhiseadust ja Riigikohtu praktikat,” jätkas Vaher.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse