Riigifirmade juhte köidavad kallid džiibid,
näiteks ainuüksi Narva Elektrijaamade juhatuse esimehe Ilmar Peterseni Volvo
XC90 igakuise liisingu eest tasub maksumaksja 16 500 krooni.
Suur osa ministritest ja suurärimeestest sõidab sõiduautoga, riigile kuuluvate firmade juhid aga eelistavad maastikuautosid, kirjutas SL Õhtuleht.
Ministeerium pole riigifirma juhi ametiautole hinnapiiri pannud, tunnistab majandusminister Edgar Savisaare nõunik ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse ning lennuliiklusteenistuse nõukogu liige Oleg Harlamov. "Kõik sõltub töölepingust ja nõukogu otsusest. Teoreetiliselt võib riigifirma juht ka Rolls Royce’iga sõita. Iseasi muidugi, kui kaua ta siis veel seda ettevõtet juhib."
Riigifirma juhtidest ilmselt kõige kallima liisingumaksega (16 500 krooni) autot kasutav Narva Elektrijaamade juhataja Ilmar Petersen ei taha põhjendada, miks ta ametisõiduk peab olema just Volvo džiip, mis sõltuvalt mootorist-varustusest võib maksta isegi üle miljoni krooni.
Eesti Lootsi juhatuse esimees Peeter Vään põhjendab Toyota Land Cruiseri kasutamist liikluse ohtlikkusega: "Kuna meie ettevõte paikneb üle Eesti ja sõitmist on palju, ning arvestades riigi liiklusohtlikkust, olen teinud just sellise valiku, pidades silmas eelkõige turvalisust."
Eesti Posti avalike suhete juht Inge Rumessen peab firma kahe juhatuseliikme džiipe samuti õigustatuks. Oktoobris ametist lahkuv juhatuse esimees Peeter Raudsepp sõidab Toyota Land Cruiseri, Jaan Tuul aga väiksema Toyota RAV4ga.
"Maastur on autona üsna loogiline valik, sest meie esindused ei asu vaid asfalttee ääres. Raudsepal oli see auto juba Eesti Posti tulles. Jaan Tuul on kontoritevõrgu talituse juht, mistõttu on tema vastutusvaldkond otseselt seotud postkontorite töö korraldamisega."
Eesti Põlevkivi juhatuse liige Enn Loko sõidab Nissan X-Trailiga, mis uuest peast maksab 372 000 – 534 000 krooni. "Ta on tootmisdirektor, kes käib pidevalt kaevandustes ja karjäärides, kus tavalise sõiduautoga läbipääs üsna võimatu," selgitab firma avalike suhete juht Raivo Lott.
Seotud lood
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.