Transpordiameti juht kiiruskaamera ees pidurdajatest: kõigega ei jõua tegeleda

Ta tõi näite, mõni juht sai oma juhtimisõiguse näiteks 1980. aastatel, aga praeguseks on muutusi olnud väga palju nii.

Lisaks rääkis Sauk, et ta loodab tulevikus Eestis näha nii keskmise kiiruse kaameraid kui ka eravärvides patrullautosid, mis kontrollivad vastu sõitvate autode kiirust ning kindlustuse ja ülevaatuse kehtivust nõnda, et trahviteade jõuab enne kohale kui patustanud juht, aga näiteks kiiruskaamera ees põhjendamatult pidurdajatega vahetult tegelemist ta otstarbekaks ei pea.

Äripäeva raadio saates “Kuum tool”, kus Priit Sauk külalise toolil istus, tekkis arutelu selle üle, kas ajal, mil kiiruseületajatega tegeletakse üha laialdasemalt ja karmimalt, pole mitte vajalik pöörata tähelepanu ka näiteks neile juhtidele, kes kiiruskaamera ees aeglustavad hoo märgatavalt alla lubatu. Saatejuht esitas väite, et sellised juhid on juba aastaid olnud peamine põhjus, miks Tallinna–Tartu maanteel saab ühtlane liiklusvoog lõhutud ning tekivad kolonnid ja möödasõidud.

“Ma olen 200% nõus, et teatud liiklejad ehmatavad või püüavad olla nendes kohtades rohkem kui korralikud,” ütles Sauk, kuid märkis siiski, et ta ei tähtsustaks seda üle. Ta soovitas olla niisuguste liiklejate suhtes andestav ja vajadusel muuta oma hoiakuid.

Transpordiameti juht leiab, et põhjendamatult pidurdajate muret võiks aidata lahendada see, kui asendada nn kohtkaamerad järk-järgult moodsamate meetoditega.

“Võib-olla tänane lahendus peaks olema hoopis selline, et iga liikleja teab, et iga vastutulev auto võib olla politseisõiduk, mille kaamera mõõdab sinu kiirust ning hindab ära, kas sul on kindlustus ja tehnoülevaatus olemas. Ja enne, kui koju jõuad, on tšekk juba arve peal. Ma arvan, et see parandaks oluliselt sellist tõmblemist ja ka kiiruskäitumist,” rääkis Sauk.