Tööstusjuhid: tarneahelast on saanud konkurentsivõime määrav komponent

Tarneahela roll on Eesti tööstusettevõtetes muutunud – kui varem käsitleti seda peamiselt logistilise toetusfunktsioonina, siis tänases ärikeskkonnas nähakse tarneahelas strateegilist väärtust, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse. Selline järeldus kõlas tööstusjuhtide vestlusringis Pärnu tarneahelakonverentsil, kus kogemusi jagasid Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ja Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas.

Seekordses Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” meenutame Pärnu Tarneahelakonverentsi ja kuulame vestlusringi konkursi “Parim tarneahelajuht” kandidaatidega.

Tarnekindlus ei ole enam konkurentsieelis, vaid hügieenitase – usaldusväärne ja läbipaistev tarneahel määrab, kas klient üldse jääb. Ärikliendi jaoks, kelle tulu sõltub tööriistast, ei ole ruumi riskiks.

Sisustuskaubamaja on24 juht ja üks omanikest Arti Kütt rääkis Pärnu Tarneahelakonverentsil, et ettevõttel endal ladu sisuliselt pole, kogu kaup viiakse kliendile otse tarnijalt, ehk tegutsetakse nn drop shipping meetodil. Küll aga on olemas oma logistikavõrk, mis pakub teenust ka konkurentidele.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.